Riigikogu võttis vastu isikuandmete kaitse seaduse
25. maist 2018 hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv Euroopa Liidu üldmäärus ja kehtiv riigisisene regulatsioon oli vaja sellega kooskõlla viia. Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted ei muutu.
Isikuandmete kaitset reguleerib üldmäärus, mis annab inimesele tugevama kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka muu õiguslik alus, siis andmed kustutatakse.
Isikuandmete kaitse seadus kehtestab kooskõlas üldmäärusega mõned erisused isikuandmete töötlemise üldpõhimõtetes isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil ning teadus- ja ajaloouuringuteks. Isikuandmeid võib inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Teadus- ja ajaloouuringu või riikliku statistika jaoks võib isikuandmeid inimese nõusolekuta töödelda kasutades varjunime või samaväärset andmekaitset võimaldavat kuju.
Seadus kehtestab ka üldpõhimõtted, millest õiguskaitseasutused peavad isikuandmete töötelemisel lähtuma. Isikuandmete töötlejad on kohustatud teavitama inimest tema isikuandmetega seotud rikkumistest. Samuti peavad nad sellest teavitama andmekaitse inspektsiooni.
Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse poolt hääletas 78, vastu 13 ja erapooletuks jäi üks saadik.
Justiitsminister Urmas Reinsalu: avaldad heameelt, et riigikogu otsustas seaduse vastu võtta
"Avaldan heameelt, et riigikogu otsustas vastu võtta isikuandmete kaitse seaduse, mis tagab tasakaalustatud kaitse kõigile ja säilitab olulise väärtusena ulatusliku ajakirjandusvabaduse garantii," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma kommentaaris.
"Avaldan kahetsust, et riigikogu ei võtnud vastu isikuandmete kaitse rakendamise seadust. Olen seisukohal, et Euroopa Liidu õigusest tulenevalt on seadusandjal õigus teha erandeid isikuandmete töötlemisel julgeoleku huvides. Seadus, mis ei leidnud menetluses toetust, on justiitsministeeriumi hinnangul põhiseaduspärane."
Reinsalu märkis, et õiguskantsleri kantselei väljendatud kõhkluste osas, et eelnõu kohaselt on vanglal isikuandmete töötlemisel liiga laiad õigused, andis justiitsministeerium ühesed selgitused eelnõus sisalduva regulatsiooni põhiseaduslikkuse kohta. "Olukorras, kus jätkuvalt võitleme organiseeritud kuritegevusega ning ühiskonna turvatunnet ohustavad ohtlikud kalduvuskurjategijad, peab riik omama kontrolli süüdimõistetute ning nende tegudele kaasaaitajate üle, mis paratamatult vajab isikuandmete töötlemist legitiimses ulatuses. Loodan, et riigikogu see koosseis on valmis alles jäänud tööaja jooksul venitusteta menetlema isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadust ja selle jõustama."
