ÜRO kliimakohtumisel suudeti eriarvamuste kiuste globaalne kliimalepe elus hoida
ÜRO kliimakohtumisel Poolas suudeti elus hoida 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepe ja kokku leppida reeglistik, mille alusel hakatakse alates 2020. aastast rakendama meetmeid, et vältida globaalse temperatuuri tõusmist üle kriitilise taseme.
Oht, et kokkuleppele ei jõuta, oli tõsine ja kõikide riikide pardalesaamiseks tuli läbirääkimisi suisa pikendada: tüli tekkis ennekõike naftat importivate riikidega, nagu USA, Venemaa ja Saudi Araabia, mis keeldusid toetamast dokumenti, millesse taheti lisada Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertkogu (IPCC) järeldus, et globaalse temperatuurikasvu vältimiseks tuleb hakata loobuma fossiilsetest kütustest, vahendab ajaleht The Guardian.
Ametlikku lõppdokumenti otsustati lõpuks IPCC soovitusi mitte panna ja sellest ei leia ka ühtki konkreetset numbrilist meedet, mida riikidel tuleks hakata järgima: tervitati kõigest ekspertraporti „õigeaegset valmimist”.
Tõsiseid erimeelsusi tekitas ka turumehhanismide küsimus, mille tõttu otsustati kohtumist päeva võrra pikendada, sest „püüdsime teha oma parima, et keegi välja ei jääks,” ütles kohtumise juht, keskkonnaministri kt Michał Kurtyka.
Teadlased Valitsustevahelise Kliimamuutuste Ekspertkogust hoiatasid pea kaks nädalat kestnud kohtumise eel, et globaalsed kasvuhoonegaaside heitkogused kasvavad üha kiirenevas tempos, sundides oodatust oluliselt varem silmitsi seisma mõnede kõige tõsisemate globaalse soojenemise tagajärgedega.
Tänavusel kliimakohtumisel üritati elus hoida 2015. aasta kliimalepet, mille eesmärk on vältida globaalse temperatuuri tõusu rohkem kui kahe kraadi võrra alates tööstusajastu algusest.
Just selle olukorra – temperatuuri tõusu üle kahe pügala – vältimist, mida peetakse juba keeruliseks, nähakse võimalusena võidelda mõnede kliimamuutuse halvimate tagajärgedega nagu polaarjää sulatamine ja merevee taseme tõus.
Teadlased ütlevad, et eesmärkide saavutamiseks peavad elektrijaamadest, tehastest, autodest, veoautodest ja ka metsade hävitamise tagajärjel tekkivad ülemaailmsed heitkogused hakkama kiiresti nulli suunas liikuma.
