VAATA UUESTI | President Kaljulaid ja e-residentsuse programm tutvustasid ettepanekuid e-residentsus 2.0 loomiseks
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Eesti e-residentsuse programm esitlesid Kadrioru Kunstimuuseumis e-residentsuse valget raamatut, mis sisaldab 49 ettepanekut kuidas muuta e-residentsuse programm tulusamaks, mugavamaks ja turvalisemaks.
Alates 2018. aasta kevadest aitasid raamatu sünnile kaasa rohkem kui 100 inimest Eesti riigiasutustest, eraettevõtetest ja vabaühendustest. Raamat koosneb sissejuhatusest ja viiest peatükist, mis käsitlevad e-residentsusega seoses e-residentide ettevõtlust, õigusruumi, tehnoloogiat, kultuuri ja ühiskonda ning pikemalt ka küsimust, kes on üldse tulevane e-resident.
"E-residentsus 1.0 oli Eesti riigiasutuste ja ettevõtete ühine eksperiment, mis tõestas, et e-residentsusega on võimalik teenida tulu, e-residentide huvi on olemas ning Eesti saab e-residentsuse abil oma mõju maailmas suurendada," ütles e-residentsuse programmi juht Kaspar Korjus.
E-residentide kogukond kasvab hoogsalt: alates algusajast on e-residendiks saanud ligi 50 000 inimest 157 riigist, programmi kaudu on asutatud üle 6000 uue ettevõtte. E-residentsus on teeninud otseste maksude ja riigilõivude kaudu tasa programmi tehtud investeeringud ning toonud Eestile üle 10 miljoni euro netotulu.
Sellele lisanduvad kaudsemad tulud nagu e-residentide investeeringud ja turism, laiaulatuslik rahvusvaheline meediakajastus, Eesti ettevõtete eksport e-residentidele jm. Eriti hoogne on olnud kasv 2018. aastal, kui on lisandunud ligi pool e-residentide poolt loodud ettevõtetest ja laekunud kaks kolmandikku kogu senisest e-residentsuse poolt toodud otsesest maksutulust.
"Järgmine samm on tulusama, mugavama ja turvalisema e-residentsuse loomine," lisas Korjus. "Tulusama all näeme, et rohkem tulu saavad nii eestlased kui ka e-residendid. Kui e-residendid saavad mugavaid teenuseid, siis Eesti ettevõtjad saavad rohkem kliente ja kontakte. Eesti kultuur saab suurema kõlapinna ja Eesti riik suurema maksutulu, tuntuse ja julgeoleku."
"Mugavama all mõistame seda, et e-residentsuse lahendused käivad ajaga kaasas, ning turvalisema all mõistame paremat tööd andmetega ja tihedamat koostööd nii Eesti asutuste vahel kui ka rahvusvaheliselt, selleks et e-residentsus oleks usaldusväärne ja läbipaistev platvorm," täpsustas Korjus.
"E-residentsus 2.0 valges raamatus esitatud ettepanekute elluviimise tulemusena peaks e-residentsusest saama laiapõhjaline ja läbimõeldud platvorm, kus toimub tihe majanduslik tegevus. Platvorm peaks võimaldama e-residentide kogukonna suhtlemist nii omavahel kui ka Eesti inimestega ning aitama Eesti ettevõtjatel maailmas laiemalt oma teenuseid pakkuda. Lisaks võiks e-residentsusest olla kasu Eesti kultuurikontaktide arendamisel ning kuna oleme näinud, et paljudest e-residentidest saavad Eesti toetajad, on sellel ilmselt mõju ka meie tuntusele ja julgeolekule," valgustas Korjus e-residentsuse tulevikku.
