Soomukite ümberehituse hankel ei tunnistatud edukaks ühtegi pakkujat
Hankele kvalifitseerus neli ettevõtet, neist pakkumuse esitas kolm - BAE Systems, Bristol Trust ning Ühinenud Depoode ja Scania Eesti ühispakkumus. Kõigil kolmel pakkumusel oli puudusi, kuna esitatud pakkumused ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Eeskätt puudutasid need varuosade maksumuse ja elukaare juhtimisega seonduvat infot, ühel juhul oli tegemist ka planeeritud eelarvet ületava pakkumusega. Riigihangete seadus näeb ette, et puuduliku dokumentatsiooniga pakkumusi vastavaks tunnistada ei saa, seetõttu oli ainus võimalus kõik pakkumused tagasi lükata.
Riigihangete seadus võimaldab taolist tellimust esitada valmistajatehasele ilma hanget välja kuulutamata, kuid konkurentsi suurendamiseks ning Eesti kaitsetööstuse kaasamiseks otsustati korraldada riigihange. „Praeguse Sisu soomukite hoolduse ja remondiga, mida teevad Eesti ettevõtted, on meil positiivne kogemus olemas, seetõttu oli Eesti ettevõtetele kaasamine loomulik,“ ütles kaitseinvesteeringute keskuse direktor kolonel Rauno Sirk.
Kaitseministeerium ostis 37 tornita jalaväe lahingumasinat CV-90 Norrast, et need Eesti kaitseväe vajaduste kohaselt ümber ehitada. Ümberehitatud soomukid oli kavas anda Scoutspataljoni käsutusse erinevate lahingutoetusülesannete täitmiseks lisaks Hollandist ostetud 44-le CV-9035 lahingumasinale.
Kaitseinvesteeringute keskus kuulutas välja hanke soomukite ümberehituseks, hoolduseks ja remondiks 2017. aasta augustis. Hanke raames oli kavas tellida 31 soomustransportööri ümberehitus ning kuue masina remont ja hooldus. Lisaks sellele oli kavas sõlmida kuni seitsme aasta pikkune elukaare toetuse raamleping, soomukite hoolduseks ja remondiks ning varuosade tarneks. Hanke eeldatavaks maksumuseks oli planeeritud 30 miljonit eurot.
„Scoutspataljonis on CV9035 lahingumasinal väljaõpet läbimas juba teine kompanii ning viimaste saabunud masinate sidelahenduste väljaehitamise järel läheb 2019.a suvel väljaõppesse kolmas soomusjalaväekompanii, mille ettevalmistus ning esmase lahinguvõime saavutamine läheb praegu plaanipäraselt. Kui toetussoomukid valmivad hiljem, ei jää manööverüksused toetamata, nii kaua on kasutusel Sisu soomukeid, kuid lint- ja ratasplatvormide erinev maastikuläbivus seab suuremad väljakutsed allüksuste ülematele,“ ütles jalaväeinspektor kolonelleitnant Tarvo Luga.
Riigikaitse arengukava kohaselt peab 1. jalaväebrigaad saavutama ette nähtud soomusmanöövervõime ehk Scoutspataljoni ja teiste brigaadi pataljonide varustamise soomukitega 2026. aastaks. Kaitsevägi ja kaitseministeerium viivad läbi analüüsi, kuidas soomusmanöövervõime projektiga jätkata ning teevad otsuse lähikuudel.
