Venezuela president Nicolás Maduro legitiimsus seatakse mitmel tasandil kahtluse alla
35-aastane Guaidó ütles vahetult pärast ametivande andmist, et ta soovib opositsiooni kontrolli all oleva rahvusassamblee nimel üle kinnitada kõrgeima võimaliku seadusandliku kogu seisukoha, et Nicolás Maduro võimulolek ei ole pärast tema esimese ametiaja lõppu enam mingil moel seaduslik, vahendab uudistekanal Guardian.
„10. jaanuarist alates hoiab ta jõuga enda käes riigipeatooli ja sellest tulenevalt on rahvusassamblee ainus legitiimne rahva esindaja,“ ütles rahvusassamblee juht opositsioonilisest erakonnast Rahva Tahe, kutsudes üles sõjaväge „taastama demokraatiat“.
Opositsioon ei tunnista radikaalsotsialist Maduro võitu mullustel riigijuhivalimistel, mida otsustati seoses valitsusepoolsete seaduserikkumistega boikoteerida: ka Lima Grupi (Ladina-Ameerika ja Kanada) riikide ühendus tegi laupäeval samasuguse avalduse, märkides, et Nicolas Maduro teist ametiaega seoses ebaseaduslike valimistega presidendina ei tunnistata.
2015. aastal, mil parlamendivalimistel saatis edu opositsioonilisi jõude, asus Maduro oma võimu kiiresti kinnistama, andes selle mõttekaaslastest koosneva põhiseadusassamblee kätte, nõrgestades samal ajal opositsiooni ühtsust.
Virelevast Venezuelast põgeneb juba mitmendat aastat üle piiri teistesse Lõuna-Ameerika riikidesse sadu tuhandeid inimesi, kes ei suuda oma kodumaal elamist jätkata seoses majanduse kokkukukkumisega, mis tõi kaasa toidu ja esmatarbekaupade, sh hädavajalike ravimite puuduse, mis jätkub tänaseni.
