Politsei andis eelmise aasta kohta aru: plahvatuslik sisseränne Ukrainast, koduvägivald ja rohkem liiklusõnnetusi

Täna esitles politsei eelmise aasta tegevustest kokkuvõtte. Märksõnadeks koduvägivald, rohkem liiklusõnnetusi maal ja merel ning plahvatanud immigratsioon Ukrainast.

Tänavune elamislubade piirarv täitus juba 2. jaanuaril. Esimesed kandideerijad saavad elamisloa, ülejäänud otsivad juba võimalust tööluba saada. Nõudlus Eesti järele kasvas eelmisel aastal hüppeliselt. Kuigi elamislubasid väljastati tavapärases mahus tuhandetes, siis lühiajalist tööluba anti Eestis ligi 20 000 inimesele. Aasta varem väljastati neid lube umbes 7600.

Umbes kolmveerand kõikidest lühiajalistest töölubadest läks Ukraina kodanikele, keda tuli Eestisse kaks korda rohkem, kui eelmisel aastal Eestisse rahvast siia ajutiselt ametisse tuli.

Ebaseaduslik ränne jääb küll arvude poolest sadadesse, ent sedagi ilmestavad ukrainlased. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Elmar Vaheri sõnul on Eesti muutunud transiitriigist sihtriigiks. Me pole enam vahepeatus parematele jahimaadele, vaid siin ongi lõpp ja hea.

Siseturvalisusele Vaheri sõnul tööränne aga ohtu ei kujuta. Politseile on märgatavaim praktiline tulemus suurenenud rändest pikemad järjekorrad teeninduspunktides dokumentidega tegelemisel. Et inimesed kaua ootamisel kannatama ei peaks, võeti tööle uusi inimesi ja pikendati lahtiolekuaegasid.

Rusika- ja liiklusvägivald

Vaher toonitas, et üha rohkem on vaja tegeleda vägivallaga kodus ja väljaspool. "Löömist ja hoolimatust on Eesti igapäevaelus söögi alla ja söögi peale," ütles Vaher. Päevas tehti politseile eelmisel aastal keskmiselt 144 väljakutset, millest 40 olid seoses lähisuhtevägivallaga.

Sel aastal võetakse üle Eesti kasutusele Pärnus alustatud katsetusega, kus politsei tähelepanu oli tugevamalt suunatud peresisele vägivallale. Ei tegeletud üksikjuhtumiga, vaid perega pikemalt, kauem ja tõhusamalt.

Liikluses läksid asjad halvemaks. Rohkem oli liiklusõnnetusi, vigastatuid, hukkunuid. Suvel jätsid paljud politseiametnikud muu töö ja läksid hullunud liiklust rahustama. Olid maantee ääres ja mõõtsid kiirust. Roolist tabati ligi 3800 nutiseadet nokkinud autojuhti, mida on üle-eelmise aastaga võrreldes kaks korda enam. "Sõidetakse üha rohkem, mis tähendab, et ka juhtub rohkem," ütles Vaher, et jõukuse kasvades on ka üha enam autosid ostetud.

Sellest aastast plaanitakse tõsta politseinike palka mõned eurod rohkem kui kakssada eurot. Patrullpolitseiniku palk hakkaks olema 1404 eurot, piirivalvuri oma 1390. Veel on plaanis politseile uued vormid selga panna, teenuseid digitaliseerida ja patrullpolitseinikule rinna peale kaamera kinnitada. Aasta lõpus on kavas algust teha idapiiri ehitamisega, kus Kagu-Eestisse peaks labidas maasse löödama esimese kahekümne kolme kilomeetri ehitamiseks.

Miks on politsei keskmine reageerimisaeg 19 minutit, milleks politseinikele rinnakaamerad, kas Eestis on varasemast rohkem vägivalda? Sellest räägib PPA peadirektor Elmar Vaher juba videos.