New York Times: Trump on avaldanud korduvalt soovi NATO-st välja astuda
Ajalehe New York Times teatel tegi president Donald Trump eelmisel aastal korduvalt ettepaneku USA väljaastumiseks NATO-st.
Administratsiooni kõrgetasemelised ametnikud ütlesid New York Timesile, et Trump rääkis 2018. aastal mitmel korral eraviisiliselt, et tahab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonist lahkuda. Allianssi toetavad praegused ja endised ametnikud ütlesid, et kardavad, et Trump võib selle ähvarduse juurde naasta, sest liitlaste sõjalised kulutused jäävad jätkuvalt maha Trumpi seatud eesmärkidest.
Eelmisel suvel toimunud NATO tippkohtumise eel ja järel ütles Trump ametnike sõnul oma riikliku julgeoleku tippametnikele, et ei näe sõjalisel alliansil mõtet ja pidas seda USA jaoks kurnavaks.
Trumpi riikliku julgeoleku meeskond, sealhulgas kaitseminister James Mattis ja riikliku julgeoleku nõunik John Bolton, nägid New York Timesi teatel tollal vaeva, et hoida USA strateegia endistel rööbastel, mainimata võimalikku väljaastumist, mis vähendaks drastiliselt Washingtoni mõju Euroopas ja julgustaks Venemaad aastakümneteks.
Nüüd tekitab Trumpi korduvalt välja öeldud soov NATO-st välja astuda taas julgeolekuametnike hulgas muret Trumpi jõupingutuste tõttu hoida Venemaa presidendi Vladimir Putiniga peetud vestluste sisu saladuses isegi tema oma abide eest ning Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juurdluse tõttu administratsiooni sidemete kohta Venemaaga.
NATO endine liitlasvägede ülemjuhataja, eruadmiral James Stavridis ütles, et USA väljaastumine NATO-st oleks eepilise ulatusega geopoliitiline viga.
„Isegi NATO-st lahkumise mõtte arutamine, rääkimata selle päriselt tegemisest, oleks Putinile sajandi kingitus,” ütles Stavridis.
New York Times kirjutab, et kui Trump tõstatas esimest korda alliansist lahkumise võimaluse, ei olnud administratsiooni kõrged ametnikud kindlad, kas ta räägib tõsiselt. Trump on aga selle mõtte juurde korduvalt naasnud, suurendades ametnike muret.
Trumpi vastumeelsus väliste liitude ja USA võetud kohustuste vastu rahvusvaheliste organisatsioonide ees ei ole mingi saladus.
Trump on seadnud kahtluse alla USA sõjalise liidu Lõuna-Korea ja Jaapaniga ning teatanud USA vägede väljatoomisest Süüriast, konsulteerimata liitlastega Islamiriigi-vastases koalitsioonis.
NATO kavatses pidada riigijuhtide kohtumise Washingtonis, et tähistada aprillis organisatsiooni 70. aastapäeva sarnaselt 50. aastapäeva tähistamisele 1999. aastal president Bill Clintoni võõrustamisel. Selleaastane kohtumine on aga alandatud välisministrite tasemele. Osa diplomaate kartis, et Trump kasutab Washingtoni tippkohtumist uuteks rünnakuteks alliansi vastu.
Igasugune Trumpi samm NATO vastu kutsuks kõige tõenäolisemalt esile kongressi reageeringu. USA Venemaa-poliitika on üks valdkond, kus kongressi vabariiklased on pidevalt Trumpi trotsinud, sealhulgas uute Moskva-vastaste sanktsioonide asjus ja kritiseerides teda näiteks koos Putiniga peetud Helsingi pressikonverentsi eest.
NATO-st saab Washingtoni lepingu artikli 13 järgi välja astuda aastase etteteatamisajaga, mis annaks kongressile aega Trumpi lahkumiskatse blokeerida, märgib New York Times.
NATO populaarsus USA avalikkuse hulgas on tugev, aga sellest on saanud parteiteema. Demokraadid näitavad üles suurt entusiasmi, aga vabariiklaste toetus nõrgeneb, selgub Ronald Reagani instituudi küsitlusest.
Isegi kui kongress blokeeriks väljaastumise, kahjustaks NATO-t juba ainuüksi Trumpi avaldus, et ta soovib välja astuda, kirjutab New York Times: „End Venemaa poolt ohustatuna tundvatel liitlastel on juba äärmisi kahtlusi selle kohta, kas hr Trump annaks vägedele käsu neile appi tulla.”
Euroopa ja Ameerika ametnike sõnul kinnitas endise NATO tippsõjaväelase Mattise kaitseministriks olemine liitlastele, et Trumpi administratsiooni juhtiv liige on nende selja taga. Mattise lahkumine Pentagonist on suurendanud muret Euroopa diplomaatide hulgas, et kaitsev tekk on nüüd kadunud, kirjutab New York Times.
