Kaks Pärnumaa kalurit tunnistati kalapüüginõuete rikkumises süüdi

Riigikohus jättis menetlusse võtmata kahe Pärnumaa kutselise kaluri kaebused, milles nad seadsid kahtluse alla keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodika ja mõõtevahendite kasutamise õiguspärasuse.

Riigikohtu otsusest tulenevalt jõustusid varasemad Pärnu maakohtu süüdimõistvad otsused, millega määrati kaluritele karistused lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrkude kasutamise ja olulise keskkonnakahju tekitamise eest.

Üks kaluritest (Kairo Sutt) püüdis 2016. aasta varakevadel Liivi lahel 17 lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrguga 897 ahvenat ja vähemal määral muud liiki kalu, millega tekitas keskkonnale kahju kokku 14 512 euro suuruses summas.

Pärnu maakohtu 29. mai 2018. aasta otsusega mõisteti talle karistuseks poolteist aastat vangistust, millest arvati maha kolm eelvangistuses viibitud päeva. Karistus on määratud tingimisi kaheaastase katseajaga.

Teine kutseline kalur (Mihkel Leas) mõisteti süüdi selles, et ta püüdis 2015. aasta sügisel tähistamata ja lubatust väiksema võrgusilmaga nakkevõrkudega erinevatest püügikohtadest kokku 1557 ahvenat, tekitades sellega keskkonnale kahju 24 912 eurot.

Temale määrati Pärnu maakohtu 13. juuni 2018. aasta otsusega rahaline karistus 170 päevamäära ulatuses ehk 1700 eurot. Sellele lisandus varasem 2 aasta ja 6 kuu pikkune ärakandmata tingimisi vanglakaristus.

Ebaseadusliku püügiga tekitatud keskkonnakahju on riigi kasuks välja mõistetud.

Püügil kasutatud lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrgud konfiskeeriti ja need kuuluvad hävitamisele.

Keskkonnainspektsioon avastas rikkumised tavapärase järelevalve käigus, tuginedes riskianalüüsile ja selle põhjal kavandatud tegevustele.