Audit: riigihanked lähevad lubatust kallimaks ning dokumentides valitseb korralagedus
Riigikontrolli auditist riigihangete lepingu täitmise kohta tuleb välja, et riigihangetega välja kuulutatud ehitiste valmimine jääb keskmiselt kaheksa kuud hiljaks ning läheb lubatust 20 protsenti kallimaks.
Auditis vaadeldi kokku kümmet hoonet, mis valmisid aastatel 2015-2018. Audit toob järeldustena välja, et ehitustööd hilinevad ning kallinevad peamiselt seetõttu, kui hange on läbi viidud puuduliku ehitusprojekti alusel. Riigikontroll toob välja, et mitte ükski hoone, kus on ehitusprojekti paralleelselt koos ehitamisega tehtud, pole ehitis vastanud hanketingimustele.
Hangetele teevad tihti pakkumisi ehitusettevõtted, mis on teadlikud, et tegelikkuses pole nad võimelised projekti tingimustele vastavalt ehitama, kuid loodavad ehitustööde käigus teha endale sobivaid hinnamööndusi, millest tuleneb näiline sääst.
Auditis olid vaatluse all Sinimäe spordihoone, Tallinna kiirabihoone, TTÜ uus ühiselamu, Paikuse põhikooli aula, Tallinna lennujaama laiendus, Ida-Tallinna keskhaigla B-korpuse renoveermine, Lagedi lasteaia ehitus, Saku lasteaia ehitus, Võru lasteaia Sõleke rekonstrueerimine ning Narva kultuurimaja Rugodiv rekonstreerimistööd.
Kõnealustest projektidest jäid hanke käigus väljakuulutatud piiridesse vaid ITK ning Lagedi lasteaia ehitustööd. 40% kallimaks osutus Tallinna kiirabihoone ehitamine, Sinimäe spordihoone oli oodatust 24% kallim, Saku lasteaia ehitamine 20% kallim.
Muuhulgas selgub auditist, et näiteks Tallinna lennujaama laiendus klopsiti kiiruga valmis Euroopa liidu eesistumise ajaks, kuid tegemata jäi palju vaegtöid ning kasutusluba saadi 2017. aasta sügisel kasutusel võetud kompleksile alles 2018. aasta suvel.
ITK leidis, et korpuse renoveerimisel ning katuseehitusel polnud vajalik küsida Tallinna linnavalitsuselt lube, mistõttu viidi ehitustöid läbi ilma ehitusloa või -teatiseta.
Narva kultuurikeskuse tööde käigus takerdus hange hoopis eesti keele taha: omanikujärelvalve protokolle oli püütud koostada eesti keeles, kuid edutult, mistõttu polnud see arusaadav.
Hankedokumentide läbipaistmatus ning vähene dokumenteeritus on riigihangetel suureks puudujäägiks. Riigikontroll soovitas rahandusministeeriumile senisest enam tähelepanu pöörata ehituslepingu täitmisel ilmnevate süsteemsete probleemide analüüsimisele, et teha kindlaks, kas tuvastatud eksimused on põhjustatud üksnes hankija oskamatusest või pahatahtlikkusest või on osaliselt tingitud ka sellest, et seadus ei ole rakendatav.
