Sotside siht on tõsta puudega lapse toetusi ja leevendada erisalaspetsialistide põuda
Sotsiaaldemokraatide jaoks on puudega lapse toetuste tõstmine möödapääsmatu samm, mille saaks ära teha ka veel praegune riigikogu – eeldusel, et selleks on olemas poliitiline tahe. „Toetuste tõstmine on hädavajalik selleks, et katta laste puudest tulenevaid lisakulusid, toetada perede toimetulekut ja hoida ära perede vaesusesse langemist. Toetus on muutumatuna püsinud 13 aastat, vahepeal on elu kallinenud 50 protsenti. Samas on Eesti riik saanud palju rikkamaks, kuid sellest rikkusest pole saanud osa pered, kus kasvavad puudega lapsed,“ sõnas riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm. Sotsiaaldemokraatide hinnangul peaks keskmise ja raske puudega lapse toetus tõusma kaks ning sügava puudega lapse toetus kolm korda.
Sotsiaaldemokraatide teine oluline siht puudega inimeste elujärje parandamiseks puudutab teenuste paremat kättesaadavust. Üks nende pakutud lahendusi on puudega laste tugiteenuste ehk sotsiaal-, ravi- ja haridusteenuste koondamine ühtseks tervikuks. Seejuures tuleb tagada, et pakutavad teenused vastaksid inimese tegelikule abivajadusele ning oleksid kättesaadavad kodu lähedal, olenemata elukohast.
Et erivajadustega inimesed tuleksid igapäevaelus ka iseseisvalt toime, peavad sotsid vajalikuks suurendada ligipääsu avalikele teenustele ja hoonetele. Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud ja ligipääsetavuse eestkõneleja Piret Aus sõnas, et seisame endiselt silmitsi olukorraga, kus puudega inimeste liikumist ja osalemist ühiskonnaelus takistab vajalike ligipääsude puudumine. “Toetame universaalse disaini põhimõtest lähtuvate ligipääsude rajamist ühistranspordikeskustesse ja avalikele hoonetele, lisaks tuleb rohkem luua digilahendusi, mis aitaksid kaasa puudega inimeste töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks,” lausus Aus.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on samavõrd oluline jälgida ka, et puudega inimese hooldajast ei saaks pikast ja koormavast hoolduskoormusest tulenevalt ise abivajajat. “See tähendab rohkemate erialaspetsialistide koolitamist, et näiteks logopeedid, eripedagoogid, füsioterapeudid, aga ka teised spetsialistid oleksid olemas üle Eesti ning et nende erialane ettevalmistus vastaks tänapäevastele vajadustele,” lausus Kütt.
