Pärnu maakohus karistas oma lapsi tutistanud ja löönud ema

Eile mõistis Pärnu maakohus süüdi 40-aastase naise, kes oli oma lapsi karistanud nii löömise kui tutistamisega.

Süüdistuse järgi on naine oma 14-aastast last aastate jooksul korduvalt löönud nii rusika, jala kui rihmaga, samuti on ta juustest sikutanud ning löönud oma 10-aastast last. Kohus kinnitas eilsel istungil prokuratuuri ja naise vahel sõlmitud karistuskokkuleppe, millega mõisteti naine süüdi ning karistati aastase tingimisi vangistusega ühe aasta ja nelja kuu pikkuse katseajaga koos allumisega kriminaalhoolduse nõuetele. Tingimisi vangistuse ajast arvatakse maha kaks päeva, mil naine oli kahtlustatavana kinni peetud.

„Kriminaalhooldusega katseaja jooksul tuleb naisel läbida ka sotsiaalseid toimetulekuoskusi õpetav programm, mille valib tema kriminaalhooldaja. Lisaks tegeleb perekonnaga aktiivselt edasi lastekaitse ja lastel hoitakse silma peal,“ ütles Lääne ringkonnaprokurör Eliisa Sommer.

Prokurör märkis, et juhtumeid, kus vanemad oma lapse suhtes vägivalda on tarvitanud, tuleb ikka aeg-ajalt ette. „Kahjuks ei jõua kõik sellised juhtumid politsei ja prokuratuurini, meieni jõudnud lugudest kaugeltki kõik ei jõua ka kohtusse, sest saavad teistsuguse lahenduse,” nentis prokurör.

Ringkonnaprokurör tuletab meelde, et lüüa ja juustest sikutada ei tohi ei täiskasvanut ega last. „Igasugune valu põhjustamine on kuritegu. Kui lapsevanem tunneb, et vajab enese kehtestamisel tuge, siis on võimalik otsida nõu ja abi kohalikust omavalitsusest või kasvõi veebilehelt tarkvanem.ee,” märkis Sommer. „Ka prokuratuuri jõudnud juhtumite puhul võtame alati eesmärgiks eeskätt tegeleda pere probleemidele lahenduste otsimisega, karistamine on teisejärguline.“

Paar kuud tagasi selgus Praxise uuringust, et kuigi lapsevanemad üldjuhul teavad, et laste füüsiline karistamine on seadusega keelatud, peavad ligi pooled täiskasvanud seda siiski aktsepteeritavaks kasvatusmeetodiks.

Veel enam, Lastekaitse liidu juhi Tõnu Poopuu sõnul näitas nende 2016. aastal tehtud uuring, et laste füüsiline karistamine on isegi väikeses tõusutrendis. „Me oleme täheldanud, et kui inimestega rääkida ning tuua võrdlus lapse ning täiskasvanute vahel ning näitlikustada lapse löömist kui näiteks oma sõbrale füüsiliselt kallale minekut, siis saadakse aru, kui absurdne on laste kehaline karistamine,” märkis Poopuu. „Kui ühiskondlikult jõuame arusaamiseni, et laps on samasugune inimene nagu kõik teised, siis taandub kindlasti ka lastevastane füüsiline vägivald.”

„Uuringud on näidanud, et lapse füüsiline ja vaimne väärtkohtlemine ning alandamine omab lapse arengule jäävat negatiivset mõju ja siinkohal ei ole vahet, kas tegemist on tutistamise, laksuandmise või siis peksmisega,” nentis Poopuu. „Mõju lapse ja lapse aju arengule on sarnane.”