PRESIDENT TUNNUSTAB | Timo Soini ohverdas Soome valitsuse päästmiseks poliitkarjääri

Presidendi kantselei teatas täna, et president Kersti Kaljulaid annab Soome välisminister Timo Soinile Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi.

Kui Põlissoomlased 2011. aasta valimistel kolmandaks tulid ja partei tollane juht Timo Soini Soome populaarseimaks poliitikuks kerkis, väljendati mitmel pool kartust, et parempopulistid hakkavad hakkavad riiki Euroopast välja pukseerima. Neli aastat hiljem sai Soinist välisminister Juha Sipilä valitsuses, kuid kartused kinnitust ei leidnud.

Kuigi Soini on endiselt skeptiline näiteks euroliidu rahapoliitika suhtes, toetab ta ühemõtteliselt liitu jäämist ja peab EL-i üheks paremaks algatuseks kaitsekoostöö parandamist. „Peaksime olemasolevaid institutsioone parandama, mitte neid lõhkuma,” ütleb Soini. Aasta eest ajakirjas Diplomaatia ilmunud arvamusloos rõhutas Soini, et Soome jagab EL-is Eesti prioriteete – eriti digivabaduse ja -majanduse osas - ning koostöö tihendamine on mõlema huvides. „Soome ja Eesti jagavad samu väärtusi ja seisavad silmitsi samade väljakutsetega,” märkis ta. Muu hulgas toetab Soome meie pürgimist ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks.

Erinevalt põlissoomlaste praegusest juhtkonnast on Soinil selge seisukoht ka NATO suhtes: Soomele peab jääma võimalus alliansiga ühineda, ehkki praegu pole selline vajadus päevakorras. „Soome saab NATO üle veel arutleda, sest Eesti turvab meid,” ütles ta 2014. aastal ehk enne ministriks saamist Eesti Päevalehele.

Omal ajal paremäärmusluses süüdistatud poliitik võtab ministrina Soome nimel sõna rahvusvaheliste lepingute, võrdõiguslikkuse ja inimõiguste, sealhulgas naiste ja migrantide õiguste kaitseks. Pahandusi tekitavad aga katoliiklasest ministri abordivastased vaated, mis on toonud ohtralt kriitikat ja eelmisel sügisel ka umbusalduskatse. Sipilä valitsuse liikmena on Soini toetanud valitsuse kasinus- ja kärpepoliitikat ja pole võidelnud immigratsiooni piiramise eest, nagu paljud tema valijad lootsid. Tagajärjeks oli tema populaarsuse kiire langus.

Kaks aastat tagasi loobus Soini uuesti parteijuhiks kandideerimast. Uueks juhiks valiti käredam mees, vihakõnes süüdi mõistetud Jussi Halla-Aho, kelle migratsioonialased nõudmised Sipilä valitsuse lõhki ajasid. Valitsuses jätkamiseks lõi Soini koos paarikümne parlamendisaadikuga põlissoomlastest lahku, märkides, et paremäärmuslik element on partei üle võtnud. Sellega paistab olevat lõpusirgele jõudnud ka kunagise staarpopulisti poliitkarjäär. Soini uus partei Sinine Reform jääb kevadistel valimistel ilmselt parlamendist välja: partei toetus püsib 1% juures. Ligi kaks korda on langenud ka Põlissoomlaste toetus.