Keskkonnakomisjon: jäätmeseaduse eelnõu tuleb ringi teha
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekutega tutvumise ja huvigruppidega kohtumise järel, otsustas riigikogu keskkonnakomisjon, et eelnõud tuleb põhjalikult muuta ning jättis selle täiskogu istungile teiseks lugemiseks saatmata.
Eelnõu menetlemise käigus tegi komisjon üle kümne istungi huvigruppidega ning eelnõule esitati kokku 250 muudatusettepanekut. Komisjon sai huvigruppidega kokkuleppe 130 küsimuses.
Komisjoni esimees Rainer Vakra lisas, et lahkarvamusi jäi olulistes küsimustes siiski liialt palju, et eelnõu edasi menetleda.
Tema hinnangul oleks pidanud Keskkonnaministeerium tegema põhjalikumat tööd selle nimel, et eelnõu oleks enne riigikokku saatmist olnud paremini ettevalmistatud.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling nentis, et jäätmeseaduse menetlemise sellist finaali oli kahjuks võimalik juba mõnd aega tagasi ette ennustada. "Eks see ole ühelt poolt õpetlik protsess, kus peeglisse vaatamise põhjust on nii valitsusjuhil, ministeeriumil, riigikogul kui ka sektoril, keda kaasati," ütles Palling.
Ta lisas, et vaatamata sellele, et Eestit ähvardab 2020. aastaks ebaõnnestumise puhul suur trahv, ei suudetud leida koostöötahet.
Ühe probleemina toodi esile, et riiklikult tuleks tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus ja need, kes paremini tegelevad jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega, peaksid saama kopsakama toetuse. Samas poleks komisjonis kõlanud hinnangute järgi eelnõu taganud otsustavat muudatust jäätmekäitluse läbimõeldud korraldamisel.
Jäätmeseaduse eelnõu edasise menetluse vastu on Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Eelnõu kavandatavaid muudatusi tahavad täiendada ja muuta MTÜ Rehviringlus, AS Kuusakoski.
Jäätmeseaduse eelnõu valmistati keskkonnaõiguse korrastamise raames ning pidi asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse.
