Narvakad koguvad allkirju, et linnavalitsus kultuuripealinna tiitlile kandideerimist tõsiselt võtaks
Narvas kogutaks allkirju pöördumisele, et linnavalitsus eraldaks rohkem vahendeid 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna staatuse saamiseks. Eestvedaja Valeria Lavrova sõnul on praeguseks koos juba 400 allkirja. Narva ametivõimud aga väidavad, et on juba niikuinii lisaraha eraldamiseks valmis.
Allkirju koguti nii Astri kui Fama keskuses ning mujal linnas ja ka veebis.
Narva peaarhitekst Ivan Sergejev usub, et allkirjad näitavad linna ametivõimudele narvalaste soovi linna arengus uuele tasemele jõuda. „Linna ametivõimud peavad sellise hulga linnaelanike soovi arvestama,” ütles ta.
Narva volikogu fraktsiooni „Narva – meie kodu” esimees Aleksei Voronov ütles Delfile, et vahendite eraldamise otsus pole veel vastu võetud ja kui tuleb selgelt välja, et taotlemiseks on lisaraha vaja, seda ka eraldatakse.
„Vaatame, kes konkursi võidab ja siis otsustame, mida teha ja teeme asjast järeldused,” ütles Voronov.
Pöördumises sooviti, et eraldataka piisavalt vahendeid linna ajaloos ambitsioonikaima projekti õnnestumiseks ja võtta täie tõsidusega omapoolse taotluse koostaja valikusse. Samuti sooviti, et kaasataks linnakodanikke protsessi ettevalmistamisesse nii palju, kui võimali, ja võetaks arvesse, et protsessi hea juhtimise korral on taotluse koostamisel igal juhul linna ja piirkonna arengule positiivne mõju.
Mis on enne taoltuse kirjutamist vaja ära teha?
Narva peaarhiteks Ivan Sergejev selgitas sotsiaalmeedias, miks kulub taotluse ettevalmistamisele märkimisväärne summa.
„Oleks rumal arvata, et kultuuripealinna tiitli ja 10 miljonit eurot oleks võimalik saada lihtsalt ametliku formaalse osalemissoovi teadaande peale. Tiitli aitaks saavutada järgmine:
1) Kultuuriürituste korraldajate linna meelitamineja nendega koos „Kremli ööbikute” ja Station Narvaga sarnases suurusjärgus oleva 25 ürituste korraldamist, lisaks sellele veel väiksemaid üritusi.
2) Ettevõtjate, organisatsioonide ja erinevate sihtrühmade ligi tõmbamine, nende tegelike ootuste ja vajaduste välja selgitamine
3) Üle kogu piirkonna ja riigi suhtekorralduslike ja turunduslike sammude ette võtmist teavitamaks kohalikke inimesi kanditatuuri esitamise protsessist ja eesmärkidest
4) Rahvusvaheline meediakampaania, mille eesmärgiks oleks tiitli andmise otsustamise ajal Narvale positiivse kajastuse tagamine (artiklid The New York Timesis ja The Economistis ei ilmunud sinna iseenesest, selleks tuleb teha selgitustööd ja linnast rääkida)
5) Narva linna visuaalseid sümboleid uuendada (kodulehekülg, logo, sümboolika)
6) uurimistöö ja statistika kogumine
7) Käesoleva aasta 1. maiks linna kultuuriarengukava kokkupanemine
8) Linna arengustrateegiasse muudatuste tegemine, et see vastaks kultuuriarengukavale
9) Ürituste ja kohtumiste korraldamine, mille eesmärgiks on rahva teavitamine ja lõpparuandes asjakohaste ettepanekutte tegemine
10) Kultuuripealinna ürituste eelarvete koostamine (sealhulgas linna ehitatavad võimalikud objektid)
11) Teiste euroopa kultuuripealinnadega koostöö tegemine
12) Ürituse nähtavuse ja ligitõmbavuse korraldamine
13) Korraldusliku struktuuri kirjeldus, mis tagab kõigi planeeritud sündmuste toimumise
14) Ettevalmistustest ülevaate koostamine, see eeldab väga kõrgetasemelist projektijuhtimise oskust.
Taotluse kirjutamine vaid 15 protsenti tööst
Sergejev märkis, et umbes 100-leheküljelise taotluse enda koostamine moodustab tööst umbes 15 protsenti, kuna see on vaid kõigi eelnimetatud etappide lõplik formuleerimine. Esialgse taotluse ja lõpliku dokumendi esitamisel on äärmiselt suur erinevus. Konkurent Tartu on eraldanud 400 000 eurot ja seal töötab viis inimest, kes tegelevad vaid kultuuripealinna projektiga. Sellega võrreldes on Sergejevi sõnul ilmselge, et Narvas eraldatud summad pole adekvaatsed.
Praegu on Narvas kaasa haaratud palju noori ja projekti vabatahtlikud on teinud ära väga suure töö, et linlasi asjast teavitada – toetus kultuuripealinna tiitlile kandideerimiseks on narvalaste hulgas 75 protsenti ja teadlikkus asjast 85 protsenti.
Sergejevi sõnul on paljudele jäänud vale mulje, nagu nüüdseks oleks kõik juba otsustatud. Teistele tundub, et ollakse niikuinii hiljaks jäänud.
Sergejev leiab, et kultuuripealinna tiitli saamine on siiski ikka veel võimalik, et kui linn kõrgetasemelise taotluse koostada soovib.
Kultuuripealinna staatus annaks kasumiteenimisvõimaluse teenindussektorile ja ka linna kõrgetasemeliste spetsialistide meelitamiseks on tegemist hea argumendiga.
Kohalikele disaineritele, teatritele ja artistidele oleks tegemist hea rahvusvahelise hüppelauaga.
Projekt veenaks ka linna kooliõpilasi jääma Narva õppima ja elama ning seal oma peret looma.
