Riigikogu liikme Dmitri Dmitrijevi sõnul võib täna kindlustusandjana tegutseda vaid aktsiaselts või Euroopa äriühing, siis seadusemuudatuse järgselt võimaldatakse kindlustusteenuseid pakkuda ka tulundusühistutel. „Kui mujal Euroopas on kindlustusühistud väga levinud, siis Eesti on üks vähestest riikidest kus ühistud kindlustust pakkuda ei saa,“ selgitas riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Dmitrijev, kelle sõnul kaotatakse ettevõtlust piirav faktor ning lubatakse ka tulundusühistutel tegutseda edaspidi kindlustusandjatena.
Keskfraktsiooni liikme Dmitri Dmitrijevi sõnul tegid Keskerakonna ja Vabarerakonna fraktsioonid juba 2015. aastal ettepaneku seadustada Eestis kindlustusandja asutamine kindlustusühistuna. „Toona opositsioonis olles oli keeruline seda teoks teha. Vaatamata sellele esitati seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus huvirühmadele kommenteerimiseks, kes viitasid samuti, et kehtiv piirang on põhjendamatu,“ ütles Dmitrijev.
„Kuigi Eesti kindlustussektor on ka täna hästi toimiv ning teenused klientidele kättesaadavad on eesmärk parandada ja mitmekesistada ettevõtluskeskkonda ning anda nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele lisavõimalus. Samuti on seaduse jõustumise järel võimalik luua täiesti uus äriliin, mida praegune traditsiooniline tegevus ei kata,“ sõnas Dmitrijev, kelle sõnul on positiivne ka see, et kindlustusühistu teenitav kasum jääks Eestisse, sest suurem osa liikmetest oleksid Eesti kodanikud.
Euroopa kindlustusühistute turumaht moodustab 2016. aasta seisuga 31,5% Euroopa kindlustusturust. Eesti on üks väheseid riike, kus ei ole ühistulise kindlustusandja ärivorm lubatud.
