Politsei peab eemaldama sotsiaalmeediast video Hubert Hirve kinnipidamisest

Tallinna halduskohus otsustas täna, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) peab eemaldama sotsiaalmeediaportaalist Facebook 16.02.2018 üles laetud video Hubert Hirve kinnipidamisest.

PPA-lt mõisteti Hubert Hirve kasuks menetluskuludena välja 2015 eurot, teatas kohus.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 4. märtsil 2019.

Kaebaja peeti eelmise aasta alguses Tallinnas kriminaalasja raames kahtlustatavana kinni. Keskkriminaalpolitsei avaldas mõned päevad pärast kinnipidamist enda Facebook lehel video isiku kinnipidamisest. Seda videot on omakorda lingitud ja viidatud erinevate meediaväljaannete artiklites.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/680/EL kui ka isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt tuleb andmekaitse põhimõtteid kohaldada füüsilist isikut puudutava igasuguse teabe suhtes. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kohtueelse menetluse andmete avaldamine lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist või ei kahjusta isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul. Vaidlus oli selles, kas PPA on videolõiku avaldades järginud isikuandmete kaitse põhimõtteid ja seaduse nõudeid.

Kohus möönis, et läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutest avalikkuse informeerimine on avalikes huvides. Mida ühiskonnaohtlikumad on kuriteod, seda suurem on avalik huvi informatsiooni vastu. Seetõttu info, sealhulgas videoklipi avaldamine isikute kinnipidamise kohta, keda kahtlustatakse kuritegeliku ühenduse loomises, liikmete värbamises ja juhtimises, on avalikkuse huvides.

Samas on nõutav, et sellise avaldamisega ei kahjustataks andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi. Prokuratuur oli andnud vaidlusaluse videoklipi avaldamiseks loa eeldusel, et isikud ei oleks sellel äratuntavad. Vastavate artiklite avaldamise järel on aga kohtu hinnangul kaebaja muutunud videoklipis tuvastatavaks vaatamata sellele, et videos on kaebaja kujutis hägustatud. Seetõttu kohus ei nõustunud PPA väitega, et kuna kaebaja kujutis jt tema tuvastamist võimaldavad olulised detailid videol on hägustatud ning mõistliku jõupingutuse standardi kohaselt ei ole isik tuvastatav, ei ole PPA avaldanud kaebaja isikuandmeid.

Ka pseudonümiseeritud andmeid, mida saab füüsilise isikuga seostada täiendava teabe abil, tuleb käsitada teabena füüsilise isiku kohta, s.o isikuandmetena. Video avaldamisega on PPA kohtu hinnangul kaebaja isikuandmeid töödelnud. Seega tuli antud kaebuse menetlemisel hinnata seda, kas olukorras, kus kaebaja on videol tuvastatud, on tema isikuandmete jätkuv töötlemine seaduslik.

Kohus leiab, et videoklipi jätkuvaks avalikustamiseks puudub seaduslik alus. Esiteks puudutas prokuratuuri luba videolõigu avalikustamist eeldusel, et isikud sellel ei oleks äratuntavad. Teiseks riivab kaebaja kinnipidamist kujutava videolõigu jätkuv avaldamine mitmeid tema olulisi põhiõigusi, eelkõige põhiõigust eraelu kaitsele. Samuti riivab video jätkuv avaldamine süütuse presumptsiooni põhimõtet, kuna kaebajat ei ole käesoleva hetkeni talle omistatud kuritegudes süüdi mõistetud.

Kuna seaduslik alus jätkuvaks andmete avalikustamiseks kohtu hinnangul puudub ning andmete kestev avalikustamine kahjustab ülemääraselt andmesubjekti õigusi, tuleb kaebus rahuldada. Arvestades, et kaebaja kinnipidamisest möödub varsti peaaegu aasta, ei täida videoklipi jätkuv avaldamine enam ka avalikkuse informeerimise funktsiooni.