Juba sel kuul hakkab Euroopa parlament hääletama selle üle, kas paluda valitsustel üle Euroopa kuulutada Euroopa päev punaseks pühaks, mis tähendaks, et sellest saaks vaba päev, vahendab Politico.
9. mai on juba 1985. aastast Euroopa Liidu institutsioonide personalile vaba päev, et tähistada sündmusi 1950. aastal, mil toonane Prantsusmaa välisminister Robert Schuman andis välja deklaratsiooni, millega ta tegi ettepaneku lõpetada aastatepikkune eraldatus Euroopa rahvaste, ennekõike prantslaste ja sakslaste vahel ning ehitada üles tõeliselt solidaarne Euroopa.
Teadaolevalt on Euroopa päeva pühaks kuulutamise poolt neli suurimat Euroopa Liidu meelset fraktsiooni: Euroopa Rahvapartei, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon, Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon (ALDE) ja Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon.
„Meil on hümn ja lipp. Meil, Euroopa Liidu inimestel, peab olema riikidevaheline päev, et tähistada, kui palju meil on ühist,“ ütles kampaania juht José Francisco Sigüenza Hispaania Euroopa Liidu meelsest poliitrühmast Europanistid.
Eestis ei ole Euroopa päeva tähistamine, hoolimata erinevate Euroopa nädala ürituste korraldamisest tava, pigem on see päev eriline venekeelse elanikkonna jaoks, kes tähistab võidupüha ehk Suure Isamaasõja lõppu. Tavapäraselt viiakse tol päeval lilli Pronkssõduri juurde Tallinnas Kaitseväe kalmistul.
