Kalle Palling: prügi põletamist võib maksustama hakata siis, kui kõik muu on tehtud
Reformierakondlasest riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling leiab erinevalt riigikogu keskkonnakomisjoni sotsiaaldemokraadist esimehest Rainer Vakrast, et prügi põletamist võib maksustama hakata siis, kui prügi liigiti kogumine ja biojäätmete eraldamine muust prügist on tehtud inimestele mugavaks.
Tänase jäätmemajanduse suurim vaenlane ongi Pallingu sõnul justnimelt nii-öelda märjad jäätmed korraliku "materjali" sees. "Tööd tuleb teha, mitte kaks aastat muneda ja siis öelda, et pärast valimisi on võimalik seadus mõne nädalaga ära menetleda. Rumal jutt, ütleks ma," sõnas Palling.
Kui täna on muu hulgas tänu jäätmete põletamisele toasooja hind Tallinnas langenud, siis jäätmete põletamisele maksu kehtestamine mõjutab eelkõige Pallingu hinnangul toasooja hinda, aga ei tee jäätmete liigiti kogumist inimeste jaoks grammigi lihtsamaks.
"Põletuse maksu idee võeti teadlikult seadusest just selle olematu mõju pärast välja. Küll oleks olnud mõistlik tõsta ladestamise hinda, põletamise väravatasust oluliselt kõrgemale, selgitas Palling.
Kõigele lisaks oleks ainult Eesti päritolu olmejäätmetele põletusmaksu kehtestamine vastuolus Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise põhimõtetega. "See maks tühistataks esimese kaebuse alusel piiriülest kaubandust takistava mõju tõttu," märkis Palling. "Kui aga panna maks kogu põletamisele, siis väheneb Iru elektrijaama konkurentsivõime regionaalsel turul ja praegu osaliselt kasutatav importkütus tuleks asendada siseturult hangitavaga."
Praegu makstakse imporditud kütuse eest kõrgemat väravatasu kui eestist pärit kütuse eest. Seega kui rakenduks keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra pakutud maks 30 eurot tonni kohta, siis tekiks Pallingu hinnangul ajuvaba olukord, kuna täna on põletuse keskmine väravatasu 53 eurot tonni kohta ja Jõelähtme prügilas ladestustasu 63 eurot tonni kohta.
Eesti võimekus prügi põletada on 250 000 tonni aastas ning jäätmeid tekib 400 000 tonni, mistõttu on prügi põletamist maksustamata võimatu jõuda 2020. aastaks kohustuseni võtta 50 protsenti olmejäätmetest ringlusse, ütles Rainer Vakra eile.
