Ajalooline otsus: Kreeka toetas Põhja-Makedoonia soovi astuda NATOsse

NATO riikide allkirja sai sel nädalal kokkulepe Põhja-Makedooniaga, mis avas tee riigi saamiseks alliansi 30. liikmeks. Olulise sümbolina ratifitseeris vajaliku liitumisprotokolli esimesena Kreeka, kes seda varem blokeeris.

Otsuse poolt oli 154 ja vastu 140 saadikut, vahendab uudistekanal BBC.

Toetus tuli alles pärast seda, kui eelmisel kuul kiitis Kreeka parlament heaks kokkuleppe, mis lõpetas 27 aastat kestnud vaidluse põhjanaabri nime üle. Heaks kiideti nimi Põhja-Makedoonia Vabariik.

Ateena blokeeris seni Makedoonia NATO liikmeks saamist, väites, et nimi Makedoonia viitab territoriaalsetele ambitsioonidele, sest Kreekal on samanimeline provints.

Kreeklasi pahandas, et pärast Jugoslaavia lagunemist tekkinud uus põhjanaaber – slaavi riik – võttis omale kreeka nime, mis ulatub tagasi antiikaega. Kreeka Makedoonia regiooni, kus asub ka Aleksander Suure sünnipaik, peetakse kreeka pärandi lahutamatuks osaks. ÜRO-s hakati seetõttu Makedooniat nimetama FYROM-iks (Former Yugoslav Republic of Macedonia – Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia).

Makedoonia välisminister Nikola Dimitrov lubas kolmapäeval, et nimemuudatus viiakse läbi päevade jooksul pärast liitumisprotokolli allkirjastamist, ja riigist saab ametlikult Põhja-Makedoonia Vabariik.