VIDEO | Vaktsiinivastase pere lapsed haigestusid läkaköhasse, üks lastest on väga raskes seisundis
Eesti Päevalehele teadaolevalt on läkaköhasse haigestunud Tallinnas elava vaktsiinivastase pere lapsed. Pere kahe vanema lapse – koolieeliku ja kaheaastase - seisund on rahuldav, aga noorim, vaid kahenädalane, on haiglaravil ja raskes seisundis.
Tallinna lastehaiglast öeldi Eesti Päevalehele, et haiglal ei ole võimalik oma patsientide terviseandmete kohta infot jagada.
Möödunud aastal haigestus Eestis läkaköhasse 56 inimest, viimane läkaköhast tingitud surmajuhtum oli Eestis 2007. aastal, kuid Lätis suri mullu novembris kolmekuune vaktsineerimata laps läkaköha tüsistusse. Eestis on eelmise aasta lõpu seisuga ligi 8600 ehk praktiliselt väikelinnatäis lapsi läkaköha vastu vaktsineerimata.
Praeguse terve pere lapsi hõlmava läkaköhajuhtumi teeb eriti kurvaks asjaolu, et haigus on vaktsineerimisega välditav, kuid haigus ise on paraku väga raskesti ravitav.
Imikutele võib läkaköha olla eluohtlik, kuna väikelaps võib end nädalaid ja nädalaid kestva ravimatu köha tõttu abitult hapnikupuuduseni köhida. Vähem kui aastavanustest lastest vajavad läkaköhasse haigestudes haiglaravi pooled ja vähem kui kuue kuu vanustest lastest lausa enamus, kodus seda läbi põdeda pole praktiliselt võimalik. Ränkades köhahoogudes võib väikelaps puruks köhida oma roided, purunenud veresoontest võivad tekkida verejooksud ninast ja silmadest, samuti võivad tekkida naba- ja kubemesongad.
Lapsi peaks läkaköha eest kaitsma karjaimmuunsus, mis saavutatakse vaktsineerimisega. Beebisid vaktsineeritakse läkaköha vastu alates kolmandast elukuust, senikaua peaks neid kaitsma see, et nende lähikondsed ei kanna nendeni haigust. „Beebid ise on täiesti kaitsetud, neid kaitsevad vaid nende ümber olevad inimesed. Läkaköha vaktsiin kaotab toime umbes kümne aastaga, mis tähendab, et beebit ümbritsevad täiskasvanud – tema vanemad, vanavanemad ja teised – võivad haigestuda, kuid neil avaldub see vaid kerge ärritusköhana, kuna immuunsus on tugev. Imikul aga kulgeb haigus väga raskelt,“ ütleb perearst Karmen Joller.
Rasedatel või väikelaste vanematel, kes alles nüüd teada saavad, et viimasest läkaköha vaktsiinist on tõenäoliselt möödas palju aastaid, ei ole sugugi hilja olukorda parandada. „Läkaköha vastu saab vaktsineerida rasedana ja mitmetes riikides, kus on olnud suuremaid läkaköha puhanguid, soovitataksegi raseduse ajal vaktsineerimist, sest siis saab kaitse ka esimeste elukuude laps,“ sõnab perearst ja arstiteadlane Marje Oona. Vaktsineerimist saab paluda kas oma perearstilt või haiglate vaktsineerimiskabinettidest.
Läkaköha võib põdevat last piinata pikki kuid
Läkaköha on äge hingamisteede nakkushaigus, mida iseloomustavad nädalaid ja isegi kuid kestvad köhahood. Läkaköha kutsutakse ka saja päeva köhaks. Põdejal esineb vähemalt üks neist sümptomitest: äkki algavad ja rängad köhahood, köhahoojärgne kõõksuv sissehingamine ja köhahoojärgne oksendamine.
Läkaköha esmased haigusnähud on sarnased külmetushaigustele – nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu ja kerge köha. Köhimine muutub järjest tugevamaks, ühe-kahe nädala pärast kujuneb välja iseloomulik aeglaselt intensiivistuv hootine köha. Väikelaste köhahood esinevad sageli öösiti ja nende puhul on tüüpiline hoo lõpus vilinaga sissehingamine. Köhahoog võib lõppeda ka oksendamisega. Läkaköha on eriti ohtlik imikutele, enamus surmajuhte on seotud alla kolme kuu vanuste imikute haigestumisega.
Läkaköha on imikute äkksurma üheks põhjuseks. Ravi vajavatest lastest enam kuu pooltel on raskekujuline hapnikupuudus, ligi veerand haigestub kopsupõletikku. Umbes ühel protsendil haigestunud lastest tekivad krambihood ja laps sureb. 0.3% tekib hapnikupuuduse tõttu entsefalopaatia, mis tähendab, et esinevad ulatuslikud aju struktuuri või talitluse häired.
Vanemad lapsed, teismelised ja täiskasvanud põevad läkaköha enamasti kergemalt, vaid 1-2 nädalat kestva köhaga. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg kergem ja sageli ebatüüpiline.
Läkaköha nakkab 90% juhtudest
Läkaköha tekitaja on bakter, mis levib ainult piisknakkusena inimeselt inimesele. Läkaköha nakkab väga kergesti. Nakatumine on võimalik ka nii, et bakteri kandja ise ei haigestu, kuid kannab nakkust edasi, näiteks väikelastele oma kodus. Läkaköhasse haigestunud on väga nakkav ja esimese kahe haigusnädala jooksul nakatab nakatab ta 90% temaga kokku puutunud ilma vaktsiini kaitseta inimestest.
Täiskasvanud (sealhulgas rasedad!) saavad end uuesti vaktsineerida
Läkaköha vaktsiini saab laps koos difteeria- ja teetanusevaktsiiniga viis korda. Esimesel eluaastal saavad lapsed kolm läkaköha vaktsiini doosi ja immuunsus kujuneb välja paari nädalaga. Hiljem saab laps vaktsiini tõhustusdoosid kaheaastasena, 6-7 aastasena a ja viimaks teismelisena.
Alates 2018. a Eestis kasutatav vaktsiin annab lisaks läkaköhale kaitse ka difteeria, teetanuse, lastehalvatuse, Hib-nakkuse ja B-viirushepatiidi vastu.
Eestis hakati lapsi läkaköha vastu vaktsineerima 1957. aastal ja haigestumiste arv vähenes 90%.
Viimastel aastatel haigestumine paraku jälle kasvanud. Kui 1970. ja 1980. aastatel oli haigestumus ~3–4 juhtu 100 000 elaniku kohta siis alates taasiseseisvumisajast on haigestumus oluliselt tõusnud ning 2010. aastal registreeriti Eestis läkaköha 97 juhtu 100 000 elaniku kohta. Olukorda parandas 2012. aastal vaktsineerimiskavasse lisatud teismeliste lisasdoos.
