See tähendab, et käimas on kandideerimise töömahukas lõppfaas, kus arendatakse välja kultuuriprogrammi projektid ning juhtimis-, turundus- ja eelarvestrateegiad programmi ellu viimiseks, ütles Kask Delfile. Samuti valmistutakse Tartus rahvusvahelise žürii külaskäiguks ja taotluse kaitsmiseks.
Tartus ja Lõuna-Eestis 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimise protsessi osalevate inimeste hulk läheneb tuhandeni, kaasatud on esindajaid väga erinevatelt elualadelt. Projekti otseselt vedavas meeskonnas on kaks inimest, kes olid ka varem Tartu linnavalitsuse töötajad, kolm neist liitusid viimase aasta jooksul.
Sealjuures on Tartu kaasanud rahvusvahelised eksperdid varasematest edukatest Euroopa kultuuripealinnadest Liverpool ja Essenist Ruhri piirkonnas, samuti tehakse koostööd varem või peatselt kultuuripealinna projekti korraldajate Aarhusi, Leeuwardeni, Kaunase Veszpremi linnaga. Samuti tehakse koostööd teiste kandidaatidega.
„Kvaliteetse lõppvooru taotluse koostamiseks jaoks peame käesoleval aastal leidma kümneid välispartnereid kavandatavatele projektidele,” ütles Kask. „Oleme palunud kandidatuuri edendamiseks abi mitmetelt rahvusvahelistelt võrgustikelt, kuhu Tartu ja meie kultuurikorraldajad kuuluvad, näiteks UNESCO kirjanduslinnade võrgustik. Hetkel koostame ka taotlust rahvusvahelist taotlus kultuurikorraldajate võimekuse tõstmise projektiks koostöös Kaunase, Veszpremi ja Tamperega.”
Kandideerimisprotsessi käesoleva aasta eelarve jääb suurusjärku 370 000 eurot.
Tartu kandideeris kultuuripealinnaks ka 2011. aastal. Linn jäi tollase kandideerimiskogemusega rahule ja leidis, et osavõtt aitas linna kultuurielu arendamisele positiivselt kaasa. Seetõttu algatas linna kultuuriosakond protsessi uuesti.
Lisaks Tartule pääses lõppvooru ka Narva, kus aga poliitiliste intriigide tõttu on teise vooru taotluse koostamine takerdunud. Narvas toimuva kohta saab lähemalt lugeda homsest Eesti Päevalehest.