President Kaljulaid ja kaitseminister Luik sõidavad mainekale Müncheni julgeolekukonverentsile
Homme algab Münchenis mainekas julgeolekukonverents, kus Eestit on esindamas president Kersti Kaljulaid ja kaitseminister Jüri Luik.
Näiteks osaleb tänasest pühapäevani Münchenis toimuval iga-aastasel välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil Eesti president Kersti Kaljulaid, kes esineb seal Ukraina tulevikku puudutaval arutelul ja räägib noortefoorumil tehnoloogiadiplomaatiast.
Kaljulaid osaleb koos NATO asepeasekretäri Rose Gottemoelleriga avalikul arutelul NATO@70, kus vaadatakse tagasi alliansi 70-aastasele tegevusele ning räägitakse, kuidas ollakse kohanenud muutunud julgeolekuolukorraga. Laupäeval on Eesti riigipea peakõneleja Müncheni iga-aastasel Ukraina arutelul, mis keskendub sel aastal märtsis toimuvatele presidendivalimistele, julgeolekuolukorrale riigis ja vajadusele jätkata reformide ning õigusriigi tugevdamisega. Arutelust võtavad osa ka presidendikandidaadid Julia Tõmošenko ja Anatoliy Grytsenko.
Pühapäeval on president Kaljulaid aukülaline traditsioonilisel Müncheni noortefoorumil, kus kõneleb tehnoloogia mõjust välispoliitikale. Varasematel aastatel on foorumil esinenud näiteks endine Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik ning Nobeli rahuauhinna laureaat Henry Kissinger, Saksamaa poliitik ja eelmine rahandusminister Wolfgang Schäuble ning ka president Toomas Hendrik Ilves.
Lisaks on kolme päeva jooksul plaanis mitmed kahepoolsed kohtumised ja kümmekond intervjuud nii rahvusvahelisele kui kodumaisele meediale.
Konverentsil osaleb ka Eesti kaitseminister Jüri Luik, kes kohtub täna NATO Euroopa vägede ülemjuhataja, Ameerika Ühendriikide kindrali Curtis Scapparrottiga, et arutada kaitseküsimusi ja peagi avatava NATO Põhjadiviisi staabiga seotud teemasid.
Laupäeval esineb kaitseminister Luik koos Leedu välisminister Linas Linkevičiuse ja kaitseekspertidega Eesti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse korraldatavas paneeldiskussioonis Balti riikide julgeoleku teemal. Samuti kohtub kaitseminister konverentsi äärealal erinevate Euroopa riikide kaitseministritega.
Lisaks korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) Müncheni julgeolekukonverentsil kõrgetasemelise kõrvalürituse, kus uurib kaitse- ja julgeolekupoliitika ekspertidelt, kuidas kaitsta Balti riike.
„Krimmi annekteerimine ja sõda Kagu-Ukrainas sundisid NATO-t kollektiivkaitse lubadust meenutama ning paigutama liitlasväed Balti riikidesse ja Poola. See oli kahtlemata oluline heidutus, millel on olnud märkimisväärne mõju,“ märkis RKK direktor Sven Sakkov, kes suunab arutelu Münchenis. „Venemaa ei ole siiski heitunud ning liitlastel peab olema plaan ka kõige mõeldamatumaks stsenaariumiks. Kus aga jookseb siin piir heidutuse ja provokatsiooni vahel? Kas vajame USA sõjalist kohalolekut Balti riikides?“
Müncheni julgeolekukonverents on olulisim atlandiülene julgeoleku- ja välispoliitika alane arutelu. Sel aastal keskendub konverents senise reeglitele põhineva liberaalse maailmakorra purunemisele; Euroopa Liidu rollile julgeoleku ja stabiilsuse taastamisel; suurvõimude USA, Hiina ja Venemaa võimuvõitlusele; uuele võidurelvastumise ohule ning kliima, rände ja tehnoloogia mõjule rahvusvahelises julgeolekus.
