Vatikanil on salajased reeglid lapse sigitanud preestritele
Vatikan tunnistas ilmselt esimest korda, et sealsel kogu maailma preestrite üle järelevalvega tegeleval ametkonnal on olemas üldised juhised selle kohta, mida teha, kui vaimulikud rikuvad tsölibaati ja sigitavad lapse.
„Ma võin kinnitada, et need juhised on olemas,” ütles Vatikani esindaja Alessandro Gisotti vastuseks ajalehe New York Times sellesisulisele päringule. „See on sisedokument.”
Lapsed on mõnikord preestrite ja koguse naissoost liikmete või nunnade suhete viljad, mõnikord kuritarvitamiste või vägistamiste tagajärg. On mõningaid äärmiselt haruldasi suurt tähelepanu äratanud juhtumeid, aga valdav enamus on avalikkuse tähelepanu alt kõrvale jäänud.
Tsölibaaditraditsioon roomakatoliku kirikus kodifitseeriti suuresti 12. sajandil, aga seda ei ole tingimata järgitud isegi kõige kõrgemal tasemel. Rodrigo Borgial oli preestrina armukesega neli last enne, kui temast sai paavst Aleksander VI. See üleastumine aitas muide levida Martin Lutheri protestantlikul reformatsioonil.
Hinnanguid, kui palju selliseid preestrite lapsi olemas on, ei ole. Iiri psühhoterapeut Vincent Doyle, kes on ise samuti preestri laps, ütles, et tema toetusgrupi veebilehel Coping International on 50 000 kasutajat 175 riigis.
Doyle’i sõnul näitas talle Vatikani juhised sellistel juhtudel tegutsemiseks esimest korda 2017. aasta oktoobris Vatikani esindaja ÜRO juures Genfis, peapiiskop Ivan Jurković.
Doyle’i sõnul nimetatakse neid lapsi kirikus „ordineeritute lasteks”, nii ütles talle Jurković.
Gisotti sõnul sünteesis 2017. aasta sisedokument aastakümneid kasutusel olnud protseduure ning selle aluspõhimõte on lapse kaitsmine. Gisotti ütles, et juhised nõuavad, et isa loobuks preestriseisusest, et võtta vastutus lapsevanemana ja pühenduda lapsele.
Teine Vatikani ametnik, monsenjöör Andrea Ripa ütles aga, et see nõue on puhas formaalsus. Ripa sõnul on võimatu preestriseisusest loobumist peale suruda ja seda saab ainult preester ise paluda. Palumata jätmine peaks siiski esile kutsuma kiriku tegutsemise preestri vastu.
Paavst Franciscus on sellel teemal vähe sõna võtnud. Oma 2010. aasta raamatus „Taevast ja Maast”, mille ta kirjutas kahasse, kui oli Buenos Airese peapiiskop, väitis Franciscus, et preester, kes kirehetkel tsölibaadivannet rikub, võib potentsiaalselt vaimulikuametisse jääda, aga kui ta lapse sigitab, siis mitte.
