VIDEO | Mailis Reps: õpilastele on juba ammu lubatud, et riigigümnaasiumis saab osaliselt vene keeles õppida. Vale oleks nüüd lubadust murda
„Otsus praeguse kava osas on tehtud palju ammu aega tagasi. Nüüd seda pool aastat enne avamist seda muutma hakata ei ole õige,” märkis Reps. Sealjuures pole praegusel hetkel tema sõnul enam võimalik erandeid teha, ka mitte eestikeelsele Järve Gümnaasiumile.
Kogu haridustrateegiline protsess on juba ammu kokku lepitud, märkis Reps. On mitu töörühma, mida veavad näitekst Margit Sutrop ja Marju Lauristin ja ka neis pole tõstatautd mõtet asja tagasi keerata.
Reps ütles, et vene keeles õpetatavate ainete määr hakkab iga õpilase puhul olema individuaalne: osa vene emakeelega õpilasi, kes on selleks suutelised, hakkavad eesti keeles õppima enamikus ainetes, kasvõi 80-90 protsendi ulatuses, osa neist ka täies ulatuses.
Kuna otsus riigigümnaasium sel viisil luua on pärit juba 2013. aastast, on ka praegustele vene keeles põhikoolis õppijatele lubatud, et praegu on vajadusel neil võimalik kuni 40 protsendi ulatuses vene keeles õpinguid riigigümnaasiumis jätkata.
Pressikonverentsil tõstatati küsimus, kas teatud määral venekeelse õppe lubamine ei vähenda õpilastelt motivatsiooni täielikule eestikeelsele õppele üleminekuks. Reps vastas, et usub, et kuna planeeritakse erinevaid eesti keeles õppimist toetavaid meetmeid nagu tugiõpe ja nõustamine, suurendab 2020/2021. õppeaastal märgatav osa vene emakeelega õpilasi eesti keeles antavate ainete mahtu veelgi.
Reps: asi pole motivatsioonis vaid enesekindluses
Repsi märkis, et ka praegu on õpilaste motivatsioon eesti keeles korralik, kuid paljudel napib enesekindlust. Tema sõnul on kahe kolmandiku venekeelsetes põhikoolides õppivate õpilaste eesti keele oskus paranenud, kolmandiku osas mitte ja see on tema sõnul järgmine väljakutse.
„Tahame näidata, et kõik võimekad õpilased on riigigümnaasiumisse teretulnud,” märkis Reps.
Praegu täpsustatakse kooli õppekava. Õppekava ise on kooli direktori Ülle Matsini sõnul juba põhimõtteliselt olemas, aga veel on vaja seda kursuste kaupa täpsustada, et erinevatest koolidest tulevad õpilased võiks jätkata oma praeguste süvendatud suundadega.
Samuti on poolelei konkurss õpetajate leidmiseks, ilmselt tuleb korraldada ka lisakonkurss.
Mailis Reps märkis, et on olemas plaane, mille järgi õpetajad, kes tegelevad vene emakeelega õpilaste õpetamisega eesti keeles, hakkavad saama 30 protsenti kõrgemat tasu. Esialgu hakkab süsteem kehtima ilmselt Ida-Virumaal ja laieneb vajaduspõhiselt ka mujale.
Pressikonverentsil märgiti ära ka Jõhvi riigigümnaasium, kus toimub samuti nii täiseestikeelne kui kuni 40 protsendi ulatuses venekeelne õpe. Repsi sõnul on seal koolis õpilaste täituvus praeguses maksimaalne ja kuigi on teatavaid väljakutseid, on need kõik lahendatavad.
Järgmine ministeeriumi ja kooli esindajate kohtumineõpilaste ja teiste asjaosalistega toimub 12. ja 13. märtsil. Siis jagatakse ka konkreetset infot õppima asumise ja kooli avamise osas. Kooli direktori Ülle matsini sõnul saab sisseastumisavaldused kooli viia põhikooli lõpetamisele järgneval nädalal, personaalsed vestlused õppima asumise soovi avaldajatega toimuvad aprillis ja mais.
Kohtumisi on kohtlajärvelaste ja ministeeriumi esindajate vahel aset leidnud ka varem, näiteks 3. ja 28. jaanuaril, kuid piisavat selgust need ei toonud. Pigem tekkis segadust juurde, sest viimasel, 28. jaanuaril toimunud koosolekul jäi mulje, et ministeerium lubab väga kiiret üleminekut täielikule eestikeelsele õppele, sealjuures vaid täies ulatuses eestikeelset õpet kõikidele 10. klassi astujatele.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps on kinnitanud, et kool septembri alguses kindlasti avatakse. Eile lubas Reps, et täielikult muutub kool eestikeelseks umbes viie aasta pärast.
Juuresolevast videost saab vaadata pressikonverentsi ka järele vaadata.
