Teenetemärgi saaja te hulgas oli näiteks ettevõtjad Tiit Pruuli ja Oleg Gross, kultuuriajakirjanik Mart Juur, näitleja ja lavastaja Madis Kalmet, muusik Jaagup Kreem ja Soome välisminister Timo Soini.

Arvo Pärdi Keskuses kell 13 alanud tseremoonia algul kõlas Laulasmaa Kooli mudilaskoori esitluses Eesti hümn, selle järel pidas kõne president Kaljulaid.

Riigipea alustas oma kõnet sõnumiga, et ehkki tänavu on teenetemärgi saajaid 112, polnud see taotluslik. "Aga ometi on see sümboolne – laureaatide ridades on tõepoolest palju neid, kelle töö aitab just seal, kus tuleb valida 112. Või neid, kes aitavad teha nii, et seda numbrit ei tuleks valida."

Ta sõnas, et ei ole saladus, et sotsiaalvaldkonna madalad palgad on probleemiks nii meil kui ka jõukamates riikides. "Riiklikud teenetemärgid on minule presidendina võimalus öelda, et te olete mulle väga olulised," ütles Kaljulaid.

Kaljulaid lisas, et teenetemärkide sajate seas on väga erinevate elualade esindajaid. "Teie olete teinud Eesti paremaks, ja teinud seda südamega. Ent nagu neil päevil ka kinolinale jõudnud suurepärane "Tõde ja õigus" meelde tuletab, võib südamegagi tehtu hakata viltu vedama ja muutuda rappaviivaks rabamiseks, kui kaovad inimesed meie ümber, kui me neid enam ei märka. Sellist väsimust ja mahajäämise tundest tekkinud pettumust paistab kurvakstegevalt palju ka meie inimestes. See võib juhtuda, kui olla väga kindlalt veendunud, et teeme alati iga päev õigeid asju," rääkis riigipea.

Ühtlasi avaldas Kaljulaid lootust, et meie tegemistes säiliks paras annus elutervet kõhklust ja kahtlust. "Inimliku suuruse juurde kuulub kõhklemine, kas me teeme õigesti ja õigeid asju," ütles ta ja lisas, et enesekindlus ei tähenda veendumust oma ilmeksimatuses.

President sõnas, et tunnustuseni ei jõua keegi kunagi üksinda, vaid on teekaaslased, töökaaslased, mõttekaaslased; treenerid, õpilased, abilised, juhendajad, innustajad. "Jah, tegelikult on siin täna suurusjärk või mitu rohkem inimesi, kui on aumärgi saajaid."

Põllu: riik ja vabadus on enamat kui numbrid ning rukkilillepuru

Teiste seas tunnustas president Valgetähe IV klassi teenetemärgiga kultuuriedendajat ja Tartu Uue Teatri loovjuhti Ivar Põllut, kes pidas tseremoonial ka kõne.

Põllu sõnas, et ükskõik, mille vastu on väga lihtne olla, sest nii ei pea ise midagi looma. "Võin kinnitada, et vastandumine on nõrkus, mis paljastatakse siis, kui peab hakkama ise tegutsema, ise looma ja hakkama saama."

Ta rääkis, et teab palju inimesi, kellest vabadus ja tunnustus on just kui mööda läinud ning kes on teistega võrreldes Eesti vabadusest vähem kasu saanud. "Ebaõiglaselt, usuvad nad. Ilmselt see ongi nii. Võrdusust ja vabadust ei ole seni keegi suutnud püsivalt koos hoida," sõnas teatrijuht.

"Nii on mul ja teilgi palju kaasmaalasi, kelle jaoks on mugav kogu meie vabaduse garnituuri, ka vabariigi aastapäeva ja aumärkide vastu olla. Olla kogu selle värgi suhtes iroonilised, et mitte öelda vaenulikud või isegi põlglikud," rääkis Põllu.

Ta rääkis, et riik ja rahvas on kohati vanaaegsed terminid, millest moodsa pilgu, ka teadussilma all jäävad alles vaid numbrid ja rukkilillepuru. Ent riik ja rahvas on ka midagi enamat, lisas Põllu. "Midagi on alati veel. Vabadus ja tunnustus on suhted inimeste vahel. Loovad suhted, mitte vastandumine."

Põllu tunnistas, et tunneb ennast autasu vastu võttes kohmetuna. "Miks nii? Mis minust saab edasi? Miks minuga nii tehti? Olen kogu elu arvanud, et olen alternatiivne ja äge. Kas kogu minu elu on olnud teekond riikliku tunnustuse poole?" küsis ta naljatledes.

Tõsisemal toonil lisas Põllu, et teenetemärk on tunnustus loova tegevuse eest, mille reklaamnäoks ta on olnud. "See ei ole tunnustus minule. See ei loo mingit staatust. See on tunnustus paljudele inimestele, minu kaasteelistele. Tunnustus selle eest, et me oleme valinud loomise, mitte vastandumise tee."

Teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende sihikindluse eest oma tegevuses ning lojaalsuses põhimõtetele, millele toetub kaasaegne Eesti – avatusele ja demokraatiale, teadmistele ja ettevõtlikkusele, hoolimisele ja märkamisele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena