Välismeedia Eesti valimistest: paremäärmuslastel on põhjust paremat tulemust oodata
Raadio Vaba Euroopa kirjutab, et peaminister "Juri Ratase" Keskerakond võtab valimistel tõenäoliselt enim hääli. „Endises Nõukogude Liidu liikmesriigis on hääleõiguslikke kodanikke ligi miljon. Toetuse eest võitlevad 10 poliitilist erakonda ja 15 iseseisvat kandidaati," edastab Raadio Vaba Euroopa.
Portaali sõnul näitavad küsitlused, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, mis on tuntud ka EKRE nime all, on viimastel aastatel oma migrandivastase platvormiga toetust kogunud.
Raadio Vaba Euroopa mainib ka ära, et Keskerakond sõlmis 2004. aastal Vene presidendi Vladimir Putini Ühtse Venemaaga koostöölepingu. „Ratase sõnul on lepe külmutatud, kuid ta on keeldunud ka sellest loobumast," teatab portaal.
BBC kirjutab, et kahe suurima erakonna vahel tuleb valimistel tihe rebimine. Nii Keskerakond kui ka Reformierakond on vaheldumisi võimul olnud alates 1991. aastast, mil Eesti lõi Nõukogude Liidust lahku. Ka teatab Briti rahvusringhääling, et mõlemad erakonnad toetavad tugevalt Euroopa Liidu ja NATO liikmelisust.
„Kaks peamist erakonda toetavad jätkuvat kärpepoliitikat, mis on Eestist teinud küll euroala kõige väiksema võlakoormusega riigi, kuid toonud kaasa maaelanike pahameele, kes tunnevad, et nad on kõrvale jäetud," kirjutab BBC.
BBC järgi võivad parlamendis kohti võita veel umbes viis või kuus väiksemat erakonda, mis võib koalitsioonimoodustamise keeruliseks muuta.
Uudisteagentuur AP järgi tahavad nii Keskerakond kui ka Reformierakond võimust eemal hoida EKRE-t, mida AP kirjeldab rahvusliku, paremäärmusliku, ksenofoobse, migratsioonivastase ja eurokeptilise erakonnana. EKRE on viimastest valimistest saadik Eestis oma populaarsust kasvatanud, teatab AP. „Erakonda juhivad isa ja poeg Mart ja Martin Helme ja see väidab end esindavat tõelisi eesti väärtusi," lisab AP.
Uudisteagentuur kirjutab ka sellest, et Eestis kui üks võrgustunumaid riike Euroopas lubas 2005. aastal esimesena maailmas e-hääletuse kasutuselevõtu. Seda võimalust kasutas sel korral ligi 26 protsenti valijaist.
AP sõnul pole Eesti valimiskomisjon seni teatanud, nagu oleks Venemaa või muu riik üritanud valimistesse sekkuda, olgu seda siis häkkimise, libauudiste või desinformatsioonikampaania korras.
Uudisteagentuur AFP sõnul on paremäärmuslikul erakonnal põhjust eelmiste valimistega võrreldes paremat tulemust oodata.
„Suures osas säratu kampaania on keskendunud maksudele, pingetele venekeelse hariduse ümber ja maapiirkondade ning linnade veelahkmele," kirjutab AFP.
AFP toob Keskerakonna puhul samuti välja koostööleppe Ühtse Venemaaga ja teatab, et Vene vähemuse lootuste kohaselt jätkab Keskerakond praegust haridussüsteemi, kus on olemas nii eesti- kui ka venekeelsed koolid. AFP mainib, et süsteem loodi nõukogude ajal ja lisab, et Reformierakond ning EKRE tahavad venekeelse õpetamise lõpetamist.
AFP järgi jõuab eelduste kohaselt parlamenti 5-6 erakonda ja tõenäoliselt järgneb valimistele keerukas koalitsioonikõneluste periood.
