Merkelist ja Mayst Grybauskaitė ja Kaljulaidini: naissoost valitsusjuhid ja riigipead üle maailma
Praegustest naissoost valitsusjuhtidest on kõige kauem ametis olnud ning ühtlasi ilmselt ka tuntuim ja mõjukaim Saksamaa Liidukantsler Angela Merkel, kes astus esimest korda sellesse ametisse 2005. aasta 22. novembril. Kuni eelmise aastani ka Saksamaa Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU) juhtinud Merkelit on peetud Euroopa Liidu de facto juhiks.
Merkelile ei jää tuntuse poolest kindlasti alla Suurbritannia peaminister Theresa May, kes on viimasel ajal olnud väga palju nähtaval seoses Brexiti-läbirääkimiste ja nende tulemusel sõlmitud kokkuleppe üle vägikaika vedamisega kodumaal. Staaži poolest jääb May aga Merkelile selgelt alla, sest astus ametisse alles 2016. aasta 13. juulil.
Naissoost peaministritest on üks pikemaajalisemaid praegu võimul olevaid valitsusjuhte Norra peaminister Erna Solberg, kes alustas selles ametis 2013. aasta 16. oktoobril.
Serbia peaminister Ana Brnabić, kes on ametis 2017. aasta 29. juunist, on avalikult lesbi ja viies avalikult LGBT-kogukonda kuuluv valitsusjuht maailmas. Hiljuti sünnitas tema elukaaslane Milica Đurđić poja, mistõttu peetakse teda esimeseks peaministriks, kelle samasooline partner on ametiaja jooksul lapse sünnitanud.
2017. aasta 26. oktoobril ametisse astunud Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern on aga maailma noorim naissoost valitsusjuht, kes oli ametisse astudes 37-aastane. Ardernist sai maailma teine valitsusjuht, kes on ametis olles ise lapse sünnitanud.
Euroopa riikidest on naine peaministriks veel Islandil ja Rumeenias
Naissoost presidentidest on meile tuntuim muidugi Kersti Kaljulaid. Temast märksa suurema staažiga on aga Leedu president Dalia Grybauskaitė, kes on ametis 2009. aasta 12. juulist.
Euroopas on naine presidendiks ka Maltal, Horvaatias ja Gruusias.
Naissoost peaministrid ja presidendid üle maailma:
Angela Merkel, Saksamaa liidukantsler
Sheikh Hasina, Bangladeshi president
Dalia Grybauskaitė, Leedu president
Erna Solberg, Norra peaminister
Marie-Louise Coleiro Preca, Malta president
Kolinda Grabar-Kitarović, Horvaatia president
Saara Kuugongelwa, Namiibia peaminister
Bidhya Devi Bhandari, Nepali president
Hilda Heine, Marshalli saarte president
Tsai Ing-wen, Taiwani president
Theresa May, Suurbritannia peaminister
Kersti Kaljulaid, Eesti president
Ana Brnabić, Serbia peaminister
Halimah Yacob, Singapuri president
Jacinda Ardern, Uus-Meremaa peaminister
Evelyn Wever-Croes, Aruba peaminister
Katrín Jakobsdóttir, Islandi peaminister
Leona Marlin-Romeo, Sint-Maarteni peaminister
Viorica Dăncilă, Rumeenia peaminister
Paula-Mae Weekes, Trinidadi ja Tobago president
Mia Mottley, Barbadose peaminister
Sahle-Work Zewde, Etioopia president
Salome Zurabišvili, Gruusia president
