Solman ütles, et möödunud aastal esitas linnavolikogu Isamaa fraktsioon eelnõu, millega sooviti 9. märts muuta mälestuspäevaks, kuid linnavolikogu jättis eelnõu heaks kiitmata, sest linnavalitsuse hinnangul ei olnud eelnõu kooskõlas lipuseadusega.

Seepeale pöördus Isamaa fraktsioon riigikantselei poole. Riigikantselei nõunik Gert Uiboaed kinnitas Solmani sõnul, et mälestuslipu kasutamine pole piiratud ainult üleriigilise leinaga nagu seda leidis Tallinna linnavolikogu, vaid selline õigus on kõigil.

"Miks ei võiks seda tragöödiat mälestada aupaklikult meie armsa trikoloori heiskamisega?" sõnas Solman ja lisas, et Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku 9. märtsil sündmuse mälestuseks lipud heisata.

1944. aasta märtsipommitamise kahes rünnakulaines hävis 1549 ja purustusi sai 5073 hoonet. Hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. 20 000 inimest jäi peavarjuta.

Märtsipommitamise aastapäeval toimub Vabaduse väljakul installatsioon "Mälupildid", mille raames saab 9. märtsil keskpäevast kuni õhtul kella 22ni näha ja kuulata video- ning audioinstallatsioonidena mälestusi inimestelt, kes tolle rünnaku tagajärjel kannatasid.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena