Soome valitsus astus tagasi, aga jätkab valimisteni kohusetäitjana
Soome peaminister Juha Sipilä esitas täna president Sauli Niinistöle valitsuse tagasiastumisavalduse, teatas valitsus täna hommikul. Niinistö rahuldas tagasiastumispalve ja palus valitsusel jätkata kohusetäitmist 14. aprillil toimuvate valimisteni.
Sipilä ütles pressikonverentsil, et sotsiaal- ja tervishoiu ning maakonnareformi läbikukkumine on tema jaoks tohutu pettumus.
Reform on olnud Sipilä sõnul olnud valitsuse keskne eesmärk. Valitsus tegutses põhimõttel tulemus või tagasiastumine ja poliitikas tuleb kanda vastutust.
Valitsus jätkab kohusetäitjana. Sotsiaal- ja tervishoiureformi läbikukkumine oleks igal juhul viinud valitsuse tagasiastumiseni ka siis, kui valimisteni oleks olnud rohkem aega, teatas Sipilä.
Täna kukkusid läbi Soome valitsuse suurprojektid sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna ning maakonnareform.
Yle allikate teatel selgitati eile ka peaminister Sipiläle, et reform läbi ei lähe. Keskerakonna juhtivad poliitikud kogunesid eile Sipilä juhtimisel peaministri ametikorterisse Kesärantasse asja arutama.
Eduskunta juhatus kogunes täna otsustama selle üle, kuidas tööd sotsiaal- ja tervishoiureformiga jätkatakse. Juhatus otsustas reformi käsitlemise lõpetada.
Reform on Eduskuntas takerdunud kahte komisjoni. Neist üks, põhiseaduskomisjon jättis tänase istungi ära. See tähendab, et reform ei liigu enam edasi ja see on praktikas läbikukkunud. Eduskunta juhatuselt oodatakse sellele lõplikku kinnitust.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna reformi (Sote) teekond Soome poliitikas algas juba 2006. aastal, kui see oli peaminister Matti Vanhaneni valitsuse omavalitsus- ja teenuste struktuuri reform. Seejärel on iga valitsus selle reformiga hädas olnud.
Sipilä valitsuse programmi kirjutatuna sai Sote hoopis uued pöörded.
Sote eesmärgid olid:
- Soomlased vananevad, mistõttu on tööealisi inimesi üha vähem ja vastavalt sellele vajab sotsiaalhoolekannet rohkem inimesi. Maksutulud samal ajal kahanevad ja ravikulud kasvavad. Midagi oleks vaja ette võtta.
- Loodeti, et Sote ohjeldab sotsiaal- ja tervishoiukulude kasvu kokku kolme miljardi euro võrra.
- Kõigi piirkondade vahel ei valitse võrdsus. Kõik peaksid heatasemelisele sotsiaalteenustele võrdselt ligi pääsema.
- Kiirust ja voolujoonelisust otsitakse konkurentsist. See kavatseti esile kutsuda valikuvabadusseadusega. Igaüks oleks pidanud saama ise valida, kus laseb ennast ravida.
- Väikestele omavalitsustele võib teenuste osutamine raskeks osutuda, mistõttu on vaja niiöelda laiemaid õlgu.
- Laiemate õlgade tekitamist nimetatakse maakonnareformiks. Riigi ja omavalitsuste vahele pidi tulema 18 maakonda ja 15 sotsiaal- ja tervishoiupiirkonna uus juhtorgan.
