Soome välisministri kohusetäitja Timo Soini avaldas „oodi vend Eestile”

Soome välisministri kohusetäitja Timo Soini kirjutas ajalehes Maaseudun Tulevaisuus külaliskolumni, milles ütleb, et soomlastel on tehnoloogia võimaluste ärakasutamises eestlastelt ohtralt õppida.

„Meie lõunanaaber Eesti on suurepärane maa. Võtsin paar nädalat tagasi vastu Eesti presidendi antud teenetemärgi. Üritus oli väärikas. Tahtsin tingimata kohale minna,” kirjutab Soini.

Soini sõnul iseloomustati teenetemärki auavaldusena Soome välispoliitikale, milles Eestil on lähedane ja tähtis osa. Just nii ongi, märgib Soini, kelle sõnul ei ole tähelepanuta jäänud ka tema isiklik kiindumus Soome ja Eesti suhete edendamise vastu.

Soini sõnul on Eesti ja Soome vahelise partnerluse tihendamine olnud tema ametiajal keskne juhtlõng Läänemere koostöös. Eesti ja Soome kulgevad paljudes asjades käsikäes.

„Meil on ühised huvid ja ühised väljakutsed. Omavaheline austus ei sõltu riigi või SKT suurusest. Soome ja Eesti peavad vaatama oma koostöös laialdaselt tulevikku,” kirjutab Soini.

Soini märgib, et Eesti valimiste tulemusena tõuseb peaministriks särav naine Kaja Kallas, kes talle aasta tagasi Soome välisministeeriumi 100. aastapäeva paneelarutelul muljet avaldas. Soini soovib Kallasele koalitsiooniläbirääkimistel õnne ja edu.

„Mul on isiklikult alati olnud Eestiga head suhted. Noore tudengina unistasin vabast Eestist, kuigi ei käinud seal nõukogude ajal kunagi. 1990. aastate alguses sai siis tihtigi päevareisil käidud,” kirjutab Soini.

Pikaajalisim isiklik suhe poliitikuna on Soinil enese sõnul riigikogu väliskomisjoni esimehena tegutsenud Marko Mihkelsoniga.

Soini märgib, et tema ametiaja jooksul on Eestis jõudnud olla neli välisministrit. Saab näha, kas jõuab olla viieski, Soini kohtuks temaga igal juhul hea meelega.

Soini sõnul on Soome ja Eesti cleantech’i ja tehnoloogiaalane oskusteave koos üsna löömatu kombo.

„Tehnoloogia võimaluste ärakasutamises tuleb meil eestlastelt ka ohtralt õppida. Nii hääletati seal just elektrooniliselt. Aga süsteem on usaldusväärne alles siis, kui katab kodaniku täielikult, mitte ainult ühe valimise osas. Selles on Eesti õnnestunud,” märgib Soini.

Soini usub, et meie rannikurahvaste ajalugu loob põhja koostööle erinevates valdkondades ka edaspidi – majanduses, kuluuris, teaduses ja kodanike vahelistes suhetes. Ka poliitilised eesmärgid on ühised, mida mõjutab eelkõige geograafiline lähedus Läänemere kaldal.

Suhe Venemaasse võib Soini hinnangul ajaloo tõttu siiski erinevaks jääda. Selle mõistmine ja sellega leppimine on samuti osa julgeolekupoliitilisest piirkondlikust mõtlemisest, aga siiski jagame Soini sõnul Venemaaga seotud muresid.

„Talsingi ehk Helsingis ja Tallinnas elamine ja nende vahel reisimine on juba üldine nähtus. Linnade vahel liigub suvel parvlaev umbes 15-minutiliste vahedega. See on tihemini kui linnast mitmetesse eeslinnadesse,” kirjutab Soini. „Meie koostöö ning nende ühenduste eest hoolitsemine ja nende arendamine nõuab poliitilist panustamist ka tulevikus.”