Jaak Madison: Reformierakonna, Isamaa ja sotside koalitsioonikõneluste läbikukkumise tõenäosus on suur
Esimese sammu EKRE seisukohtade kompamisel tegi Jüri Ratas eile, kui ta helistas partei esimehele Mart Helmele.
Madisoni sõnul asub EKRE juhatus Ratase ja Helme vahelise telefonikõne sisu arutama uue nädala alguses toimuval koosolekul, kus on võimalikud uued koalitsioonivariandid laual.
Madison pidas võimalikuks, et Jüri Ratas püüab samal ajal, kui Reformierakond, sotsid ja Isamaa arutlevad koalitsioonikõneluste alustamise üle, algatada alternatiivkõnelusi EKREga. "Ma arvan, et see oleks kindlasti mõistlik Jüri Ratase poolt, sest juba alguses oli näha, kuidas valimiste võitja ja peaministrikandidaat Kaja Kallas ei ole väga suure teovõimega valitsuse kokkupanekul, kui ta juba välistab järjepanu mitmeid koostööpartnereid: alguses meid, siis Isamaad ja sotse. Ja kui ta nüüd üritab uuesti ära moosida Isamaad ja sotse, siis tõenäosus selleks, et see läbi kukub, on väga-väga suur," leidis Madison.
"Kuna aeg jookseb peale ja inimesed aritmeetikat oskavad, siis kindlasti on ka Jüri Ratas vaadanud ja arutanud, et üks teoreetiline võimalus läbirääkimisteks on EKRE, Isamaa ja Keskerakonna vahel. Ma usun, et see on kindlasti mõistlik," ütles Madison.
Keskerakonna valimisprogrammi vedur, peaministri büroo juhataja Tanel Kiik ütles aga Delfile, et Ratase kõnest ei maksa esialgu paralleelkõneluste plaani otsida, vaid risti-rästi helistamisi ja kohtumisi on toimunud kõigi erakondade liikmete vahel.
Küsimusele, kas EKRE oleks nõus olema väiksem partner Ratase valitsuses, sõnas Madison, et selleks, et üldse koalitsioonini jõuda, tuleks pärast ametliku kutse tulekut saada erakonna juhatuselt heakskiit koalitsioonikõneluste alustamiseks, läbida koalitsioonikõneluste kadalipp, jõuda koalitsioonilepinguni ja alles siis vaadata, milline saab olema suurem ja väiksem partner.
"Loomulikult, kui vaadata kohti parlamendis, siis Keskerakonnal on neid rohkem kui EKREl või Isamaal. Samas ei saa Keskerakond eitada seda, et EKRE saab oma 19 kohaga väga palju mõjutada. Kindlasti ei saa meid võtta kui ebaolulist väikest partnerit, kes on lihtsalt ballastiks. Koalitsioon peaks arvestama kõikide osapoolte huvide, programmide ja eesmärkidega ning seetõttu peavad kõik sealt midagi võitma, kuid selleni on väga pikk maa," tõdes Madison.
EKRE aseesimees näeb konservatiivide ja Keskerakonna seisukohtades nii mõndagi ühist. "Kui me vaatame Keskerakonda aastal 2016 ja enne valitsusse minekut, siis oli meil väga palju punkte, kus me olime ühesugusel seisukohal. Selleks olid haldusreformi ja ääremaastumise küsimus ning regionaalsed maksuerisused, et soodustada väikeettevõtlust Tallinnast väljaspool. Meie seisukohad kattuvad ka pensionite tõusu osas. Me räägime piirivalve taastamisest, samuti on ka keskerakondlaste seas neid hääli, kes seda toetavad," loetles Madison ja lisas, et paberile saab paljud ühisosasid märkida.
"Loomulikult on ka erimeelsusi, aga nendest ülesaamiseks ongi koalitsioonilepe. Kuid see on juba tuleviku teema," lausus Madison.
