Laaneots: Kadriorust tagasi lükatud seadusega olid rahul kõik osapooled
Riigikogu uus koosseis peab hakkama tegelema kaitseväele täiendavaid varjatud jälgimise õigusi andva seadusega, mille president Kersti Kaljulaid välja kuulutamata jättis, kuigi seadusemuudatused olid põhjalikult osapoolte vahel läbi arutatud, vahendab ERRi uudisteportaal.
"Kadrioru otsus oli suhteliselt arusaamatu, kuna kõik osapooled jõudsid selle eelnõu osas erinevatel menetlusetappidel kokkuleppele," ütles ERR-ile riigikaitsekomisjoni liige, Reformierakonda kuuluv Ants Laaneots.
Seadusega tegelesid nii siseministeerium, justiitsministeerium, kaitseministeerium ja kaitsepolitsei. Oma heakskiidu andis sellele ka valitsus, valitsuse istungitel osalenud õiguskantsleri esindajal polnud samuti eelnõu osas vastuväiteid. Täiskogus hääletas eelnõu poolt 56 saadikut, vastu ei olnud keegi.
Uude riigikokku valitud Laaneots, kes loodab jätkata eelnõu menetlust vedanud riigikaitsekomisjonis, ütles, et eelnõu tuleb arutada riigikogus uuesti, teha vajalikud muudatused ja uuesti täiskokku lõpphääletusele saata.
Ta märkis, et ilmselt tuleb seda kohendada, kuid millises osas, selgub aruteludel.
Riigikogu poolt tänavu 20. veebruaril vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega sooviti muuhulgas anda kaitseväele õigus kaitseväe julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võimalus varjatult kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.
President Kaljulaid leidis möödunud nädalal, et seadus on vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi.
