Soomes kiideti heaks luureseadused: kaitsepolitsei ja sõjaväeluure said uued õigused ja töövahendid
Seadused olid Eduskunta teisel ja viimasel lugemisel eile pärastlõunal. Need kiideti heaks ilma hääletuseta, kuigi veel reedel oli kümme Vasakliidu parlamendiliiget seaduste sisu heakskiitmise vastu, vahendab Helsingin Sanomat.
Siseministeerium teatas eile, et seadused peaksid jõustuma võimalikult kiiresti ja täna teatas justiitsministeerium, et sai õiguskantslerilt kinnituse, et et praegune kohusetäitjaministeerium võib ametisse nimetada luurejärelevalvevoliniku.
Luureseadusi ei saa kasutusele võtta ilma luurejärelevalvevoliniku olemasoluta. Soome valitsuse reedese tagasiastumise järel polnud selge, kas kohusetäitjaministeerium saab ta ametisse nimetada.
Soome uue salajase luuretegevuse õiguslikuks kontrollijaks saab tõenäoliselt õiguskantsleri büroo kantseleiülem Kimmo Hakonen, kes sai eelmisel nädalal Eduskunta põhiseaduskomisjoni heakskiidu.
Millised uued õigused ja töövahendid Supo ja sõjaväeluure saavad?
Õigus rikkuda välisriikide seadusi
Luureseadused annavad Supo ametnikele ja sõjaväeluurajatele õiguse rikkuda välisriikide seadusi, kui seda nõuab riikliku julgeoleku tagamine.
Soome võib teha oma riikliku julgeoleku tagamiseks välismaal kõike, aga ei tohi vahele jääda. Vahelejäämise puhuks on luureseadustes mehhanism, mille järgi peab ebaõnnestunud operatsiooni järel Supo või sõjaväeluure juht ametist lahkuma.
Soome kasutab oma luureseadusi kaitseotstarbel ehk ohtude, nagu terrorismi ja spionaaži tõrjumiseks.
Soome luureseadused ei anna võimalust selleks, et Supo suurendaks näiteks Soome ettevõtete konkurentsivõimet välismaal ärisaladusi välja nuhkides.
Võimalus jälgida välispiiridel internetiliiklust
Supo ja sõjaväeluure saavad luure jaoks praktiliselt kõik need tööriistad, mida on oma soovide nimekirja kirjutanud.
Märkimisväärseim tööriist on internetiliikluse jälgimine Soome välispiiridel, aga Supo ja sõjaväeluure võivad kasutada uutmoodi luuremeetodeid ka Soomes sees.
Viimastel kuudel Eduskunta komisjonides peetud arutelu on olnud vaid peenhäälestamine selle tagamiseks, et Supo ja sõjaväeluure uued volitused ei oleks vastuolus muudetud põhiseadusega. Eriti Supo volitused kasvavad suurteks, sest tal on topeltroll luureteenistuse ja politseiasutusena.
Supo juht Antti Pelttari saab ainuõiguse otsustada näiteks välismaal läbiviidavate luureoperatsioonide ja Soomes ilma kuriteokahtlustusteta läbiviidava varjatud tegevuse kohta.
Uus sõjaväeluure juht Pekka Toveri alustab ametis sel kevadel.
Supo ja sõjaväeluure juht ostustavad ja vastutavad kõigi kodu- ja välismaal toimuvate salajaste operatsioonide eest, milleks tsiviil- ja sõjaväeluureseadus volitused annab. Nad kasutavad tulevikus võimu, mida neil seni pole olnud.
Õigus sõnumeid vahelt võtta ilma kuriteokahtlustuseta
Tavalise kodaniku igapäevaelu luureseadused praktiliselt ei mõjuta. See tuleneb sellest, et nad ei saa Supo või sõjaväeluure kätte kogemata sattunud sõnumitest kunagi teada. Supo või sõjaväeluure hävitab ekslikult kinni püütud ja avatud sõnumid, aga ei räägi sellest kodanikele.
Kui Supo või sõjaväeluure konkreetne sihtmärk on Soome kodanik, peab talle reeglina kommunikatsioonisaladuse rikkumisest rääkima.
Soome kodanik võib sattuda Supo või sõjaväeluure tegevuse sihtmärgiks, kui teda kahtlustatakse riiklikku julgeolekut tõsiselt ohustavas tegevuses. Erinevalt varasemast ei ole enam vaja otsest kuriteokahtlust.
Soome kodanik loovutab seega osa oma kommunikatsioonisaladusest, aga saab vastu parema kaitse terrorismi, spionaaži ja välisriikide sõjaliste operatsioonide vastu. Kui kodanik tahab kindlustada oma kommunikatsioonide salajasuse, peab ta kasutama tugevaid salastamismeetodeid.
