Rootsi Julgeolekupolitsei: suurim rünnakuoht lähtub vägivaldsest islamismist, aga pead tõstavad ka valgete võimu pooldajad
„Tehnilised arengud on muutnud riiklike tegijate küberspionaaži arenenumaks. Samal ajal toimub ka traditsiooniline isikupõhine spionaaž, mille puhul värbab võõrriik agente,” ütles Friberg SVT Nyheteri vahendusel.
Friberg tõi teiste hulgas välja Venemaa kui riigi, mis tegutseb hallis tsoonis teiste riikide varjatult mõjutamiseks.
„Me näeme laiemat ja sügavamat luureohtu Rootsi vastu, mille puhul on nende eesmärk saada erinevate vahenditega teadmisi Rootsi kohta,” ütles Friberg Venemaa kohta.
Friberg rääkis ka Hiina positsioonist ülemaailmse superjõuna ja ütles, et Hiina tegeleb laiema ja sügavama luuretegevusega seoses pagulaste ja majandusega.
Säpo pöörast eelmisel aastal suurt tähelepanu Rootsi parlamendivalimistele, aga märkis pärast neid, et mingit ulatuslikku mõjutamiskampaaniat aset ei leidnudki.
Vägivaldse islamismi oht on võimalike rünnakute toimumise seisukohalt Rootsis endiselt suurim. Samas on olemas pikaajalisem oht valge rassi ülemvõimu pooldajate poolt, teatab Säpo.
„Meil on võõravaenulik ja radikaalnatsionalistlik ideevool, mis ühiskonnas kasvab, ja me näeme, et valgete võimu ringkond ja lõdvemini seotud võõravaenulikud rühmitused lähenevad teineteisele. See on areng, mida Julgeolekupolitsei lähedalt jälgib,” ütles Friberg.
Kuigi rünnakute arv läänemaailmas on aastate jooksul vähenenud, aga Säpo hinnangul on vägivaldse islamismi oht sama suur kui eelmisel aastal. Ohutase jääb seetõttu ka 2019. aastal tasemele kolm.
Säpo rõhutab, et alati ei avalda mõju kõige karmimad ja vaatemängulisemad sündmused, vaid demokraatiat ühiskonnas mõjutavad ka „väikesed nõelatorked”.
„Kõik, mida äärmuslikud ringkonnad teevad, on kuritegelik,” ütles Säpo vanemanalüütik Ahn-Za Hagström.
Fribergilt küsiti ka, kuidas käsitleb Säpo naasnud Islamiriigi võitlejaid.
„Erinevate meetoditega. Kui meie eesmärk on hoida ära uued terroriaktid või tõsised kuriteod Rootsis, peame me andma hinnangu, kas need isikud kujutavad endast ohtu. Kui me kardame, et nad tulevad koju, on tähtis jagada politseiametitele ja politseiregioonidele informatsiooni, mis meil on. Me tahame ka, et politsei ja sotsiaalvõimud jälgiksid neid isikuid lähemalt, kui nad koju tulevad,” ütles Friberg.
