Tagatuba eetris | EKRE peab valitsuse nimel matma venevastase retoorika ja Toomi ning Kõlvarti ministriteks lubama
Esmaspäeval tegi Keskerakonna esimees Jüri Ratas EKRE-le ja Isamaale ettepaneku hakata valitsust moodustama, esimene läbirääkimiste nädal on läbi saamas – Tagatoa saate stuudios arutavad selle koalitsiooni sünni võimalusi Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora, Delfi ja Eesti Päevalehe poliitikaajakirjanik Vahur Koorits ja saatejuht Raimo Poom.
Moora hinnangul pole veel selge, kas see valitsuse moodustamise katse õnnestub. „Kas koalitsioon on koos, seda vastus pole ka koalitsiooni koostajatel endil veel. Tahe on, Jüri Ratasel on ka see tahe olemas. Teised vaatavad, kui kaugele selle asjaga jõuab, EKRE on kõigi jaoks veel mõistatus,“ leidis Eesti Ekspressi peatoimetaja.
Ajakirjanik Vahur Koorits aga tõi kohe välja, et kolmel osapoolel on suur soov see valitsus ära teha, kuid küsimus on kokkulepete sisus. „Kolmel osapoolel on suur soov seda teha. Küsimus on, mis selle koalitsiooni sisu on, milline on koalitsioonilepe. Sellest sõltub, kas saadakse hääled riigikogus kokku või tuleb sealt suurem kriis ja Jüri Ratasel endal jookseb erakond eest ära ning hääli kaob nii palju ära, et koalitsiooni ei tule.“
Samas on raske aru saada, mida on üldse nädalaga kokku lepitud, jutt, mida osapooled räägivad on nii üldine ja ei puuduta keerukamaid teemasid.
„Tegeletakse natuke inimeste trikitamisega, omade trikitamisega, avalikkuse trikitamisega. Praegu räägitakse, et ootame ära, milline tuleb koalitsioonilepe ja siis saab anda hinnangu sellele koalitsioonile. Mina arvan, et sel pole absoluutselt mingit tähtsust, milline see lepe tuleb,“ teatas Moora.
„Selle jaoks sõnastatakse ära mistahes küsimused, praegu otsitakse võimalusi, kuidas piisava ümarusega saada üle suurtest erimeelsustest, mis nende vahel on. Võtmeküsimus on see, kas sellise stiili, väärtusruumiga, mida peita ei õnnestu, saab selle asja kokku tuua. Ja milline on Keskerakonna valijate sõnumid, kas nad näitavad oma protesti piisava selgusega, kas toetuse kukkumine jätkub? Ja ka EKRE, kui näeb, et ei saa oma märgilisi lubadusi leppesse sisse, kas siis ministri tooli tõmme on ikka piisavalt suur,“ tõi ta veel välja otsustavad küsimused.
Koorits aga lisas sellele loetelule oma vaate, mille järgi tuleb üldse neid valitsuskõnelusi võtta nelja osapoole läbirääkimistena. „Selleks, et valitsus saaks sündida on mõistlik seda võtta nelja osapoole koalitsioonina, kus on EKRE, Isamaa, Jüri Ratase meeskond ja Keskerakonna venelased. Selleks, et valitsus saaks tulla, peab kogu see seltskond mõtlema välja, midagi head venelastele. Esiteks on seal kindlasti head kohad venelastele – Mihhail Kõlvart ja Yana Toom ministriteks,. Siis rahalised pakkumised, näiteks investeeringud Ida-Virumaale ja Lasnamäele. Aga lisaks mingi kokkulepe, et EKRE võtab venelaste suunal kogu retoorika maha. Võibolla ka hea tahte märk Mart Helme poolt,“ sõnas ajakirjanik.
Suur küsimus on aga Jüri Ratase enda pea kohal – ta on võtnud aplombiga ette määramatult raske sisuga koalitsiooni tegemise, mis on suuri riske täis. Kas ratasel on veel üldse tagasiteed, on see mõeldav, et ta loobub üritusest?
„Võibolla tal tuleb seda ikkagi öelda. Võibolla asi ikkagi laguneb, kui jõutakse raskemate peatükkideni,“ arvas Moora.
Eesti Ekspressi peatoimetaja seletas, et raskemad näivad olevat valitsuse moodustajate vahel meelega viimaseks jäetud. „Miks räägitakse praegu jalgpalli väljakutest? Miks räägitakse regionaalpoliitikast? Koalitsioonileppe kokkupanemise alguses ütles Mart Helme, et alustatakse kõige raskematest teemadest. Äkitselt on nüüd regionaalpoliitika ja jalgpalliväljakud valusamaid teemad? Ei! Need on sinna pandud selle pärast, et panna EKRE silmas tuluke põlemale. Tekitada nii suur tahe valitsusse minna, et kui pärast tulevad raskemad asjad nagu Rail Baltic ja kooseluseadus, siis EKRE ütleks, et okei neelame alla,“ märkis ta.
Küll aga oleks Ratasel keeruline läbirääkimistel lüüa saamist tunnistada. „Kas Ratasel on teed välja – eks ta talle on personaalselt keeruline. Tema läks nüüd täispangale ja peaministri kohale välja. Ja kui katse nurjub, siis Keski ja Reformi valitsus on endiselt lahti, nagu Reformierakonna juhatus seda ka üle rõhutas. Aga ette kujutada, et peaminister ratas läheks sinna reaministriks, oleks raske ette kujutada. Talle tuleks leida väärikas väljund, mida on Eestis ehk umbes kaks tükki,“ rääkis Moora.
Saates on juttu veel Reformierakonna väljavaadetest ja ka sellest, kas praeguse koalitsiooni kokkupanek muudab europarlamendi valimiste seisusid.
