Lätist kandideerib europarlamenti Saksa parempopulistist Bundestagi liige
Saksa parempopulistliku erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) parlamendiliige Waldemar Herdt otsib alternatiivi ootamatul viisil, kandideerides Euroopa Parlamendi valimistel Lätis.
Herdt on Läti Keskerakonna nimekirjas teisel kohal ja on nimetanud oma elukohaks Jaunjelgava omavalitsuse Kesk-Lätis. Märgitud on, et Herdt oskab saksa ja inglise keelt, aga kummalisel kombel mitte vene, võttes arvesse, et nooruse veetis ta Nõukogude-Kasahstanis ja õppis seal agronoomiks. Saksamaale kolis Herdt 1993. aastal ja tegeleb Alam-Saksimaal Neuenkirchen-Vördenis ettevõtlusega, selgub tema ametlikult veebilehelt, vahendab LSM.
Herdt on Bundestagi liige ja kuulub Bundestagi delegatsiooni Läänemere parlamentaarsel konverentsil.
AfD on Budestagis 91 kohaga 709-st suuruselt kolmas erakond.
Läti Keskerakond, mida Herdt nüüd esindab, on aga seevastu pea täiesti tundmatu. Mitmed kandidaadid Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjas olid sarnase nimega Läti Tsentristide Partei nimekirjas eelmise aasta oktoobri seimivalimistel. Tegemist oli halvima tulemuse saanud erakonnaga, mida toetas vaid 0,10 protsenti valijatest ehk 897 inimest üle Läti.
Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks on erakonnal Lätis vaja vähemalt 500 liiget.
Läti Keskerakonna veebilehel on foto Herdtist ja erakonna liikmest Aigars Bitānist, mis on väidetavalt tehtud veebruaris kristlikul palvehommikusöögil USA presidendi Donald Trumpiga.
Herdt seletab, miks osaleb valimistel Lätis, sotsiaalmeedias.
„Minult paluti abi ja ma teen, mis suudan, et aidata seda väikest konservatiivset kristlikku parteid,” kirjutab Herdt. „Minu eesmärk on panna kaalule hea maine, mis meil sakslastel Lätis (ja Baltikumis üldiselt) on ja näha oma Läti kolleege tegemas koostööd meie AfD sõpradega Brüsselis ja Strasbourg’is!”
Oma ajajoonele postitatud teises videos võib aga Herdti näha rääkimas Lätist sorvas vene keeles ja kuulutamas vajadust „kaitsta Euroopa tsivilisatsiooni” sisserändajate sissevoolu eest. Herdt kutsub selles videos Lätit üles mitte ühinema ÜRO rändeleppega.
Ühel venekeelsel veebilehel läks ta kaugemalegi: „Ma arvan, et Krimm oli lihtsalt ettekääne sanktsioonide kehtestamiseks Venemaale. Kui ei oleks Krimmi, leitaks teine ettekääne. Krimm on poliitiline projekt, nagu mina seda näen. Niipea, kui me selle küsimuse poliitiliselt lahendame või suuname Venemaale õige vektori, saab „Krimmi küsimus” iseenesest vastuse.”
