Eelmisel aastal oli Supo teatel eriti aktiivne küberspionaaž, aga luureteenistused kasutavad endiselt ka traditsioonilisemaid meetodeid. Nende hulka kuuluvad isikutest informatsiooniallikate hankimine ja selliste abistajate värbamine, kelle abil on võimalik mõjutada poliitiliste otsuste tegemist ning avalikku arvamust, vahendab Yle Uutiset.

Supo sõnul on välisriikide luureteenistused Soomes olnud aastast aastasse huvitatud arutelust NATO üle, välis- ja julgeolekupoliitilistest programmidest, Soome positsioonist Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikas ning Läänemere piirkonna julgeolekuolukorrast. Eelmisel aastal olid luureteenistuste jälgimise all ka ettevalmistatud luureseadusandlus, Soome rahvusvaheline sõjaline koostöö ja tegevus Arktika nõukogu eesistujana.

Supo hinnangul säilis terrorioht Soomes mullu kõrgenenud tasemel ehk neljaastmelisel skaalal teisel astmel. Kõige märkimisväärsemat ohtu kujutavad endast üksikud tegutsejad või väikesed grupid, millel on sidemeid äärmusislamistlike võrgustike või organisatsioonidega.

Supo jälgimise all on 370 terrorismivastase võitluse sihtisikut. Nende isikute arvus paistab välja Süüria ja Iraagi konfliktidega seotud välisvõitlejate nähtus. Neist üha suurem osa on Supo teatel kas osalenud relvakonfliktis, väljendanud soovi relvastatud tegevuses osaleda või on saanud terroristlikku väljaõppet. Soomest läinud välisvõitlejaid on Supo teatel tõusnud terroriorganisatsioonis Islamiriik märkimisväärsetesse positsioonidesse.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena