Re:Baltica: Läti Vene-meelse erakonna Kooskõla suurannetaja on saanud raha Magnitski afääri ja Aserbaidžaani rahapesumasinatest
Läti suurima Vene-meelse erakonna Kooskõla üks suurematest annetajatest Aivars Bergers on saanud makseid offshore-firmadelt, mida kasutati Magnitski afääris ja Aserbaidžaani rahapesujuhtumis, aga ta väidab, et ei mäleta sellest midagi, teatab Balti uuriva ajakirjanduse portaal Re:Baltica.
Erakonna Kooskõla üks suurematest annetajatest ja juhatuse liige Bergers sai kahelt offshore-firmalt 270 000 eurot. Neid samu firmasid kasutati hästi teada olevates rahvusvahelistes rahapesuskeemides, selgub Danske Banki ja Swedbanki vaheliste rahaülekannete lekkest.
Lekked paljastas Rootsi televisioon SVT, mis võttis Re:Baltica partneriks, et uurida, kes said rahapesust kasu Lätis.
Umbes kuue kuu jooksul aastatel 2010-2011 sai Bergers ülekannetega Danske Bankist oma kontole Swedbankis ülekandeid Suurbritannias registreeritud kahelt riiulifirmalt: Murova Systems LLP ja Diron Trade LLP. Üht kasutati ka rahaülekanneteks tohutu Vene maksupettuse raames, mille paljastas eeluurimisvangistuses surnud advokaat Sergei Magnitski, ja teist Aserbaidžaani „rahapesumasinas”, läbi mille suunas Aserbaidžaani eliit miljoneid dollareid riigist välja luksuskaupade ja kinnisvara ostmiseks välismaal.
Bergers on olnud ligi aastakümne Kooskõla juhatuse liige ja üks suuremaid annetajaid.
Bergers ütles Re:Balticale, et ei mäleta neid ülekandeid ega kommenteeri neid. Tal ei ole enam kontosid kummaski pangas ning seetõttu ei saa ta ka väidetavalt midagi kontrollida. „Mind ei veena teie seisukoht, et ma pean teile informatsiooni andma, sest olen avalik isik,” ütles Bergers Re:Balticale.
Maksete tegemise ajal oli Bergers munitsipaalehitusfirma Rīgas Pilsētbūvnieks juhatuse liige, konservtoitu müüva erafirma Inko Fish osanik ning telesaateid ja filme tootnud ettevõtte N2 osanik.
Pärast Rīgas Pilsētbūvnieksist lahkumist 2011. aastal on Bergers olnud osanik vähemalt 24 ettevõttes. Ta oli ka vähemusaktsionär VEF Bankas, enne kui sellelt 2010. aastal rahapesu tõttu litsents ära võeti.
Alates 2005. aastast on Bergers Kooskõlale annetanud üle 140 000 euro. Ta annetab heldelt ka kahele Kooskõla toetatud mittetulundusühingule Young.lv ja 9. maijs, mis korraldavad vasutolulist 9. mai tähistamist Riias.
Bergers on annetanud oma nime alt ja kasutades teist erakonna liiget, selgub kohtudokumentidest, mida Re:Baltica on näinud. Poliitiliste annetuste puhul on kellegi teise taha varjumine ebaseaduslik, aga MTÜ-dele annetamisel mitte.
Küsimusele raha päritolu kohta vastas Bergers vihaselt.
„Kas te tõesti arvate, et Läti korruptsioonitõrjebüroo ei ole võimeline uurima isikute annetusi poliitilistele parteidele, nagu nõuab seadus?” küsis Bergers. Küsimusele vastamise asemel ähvardas Bergers küsida õiguskaitseorganitelt, kuidas ajakirjanikud maksetest teada said. „Mulle ei meeldi teie küsimuste toon,” ütles Bergers.
Kooskõla parlamendifraktsiooni esimees Jānis Urbanovičs suunas küsimused erakonna esimehele ja Riia linnapeale Nils Ušakovsile, kes vastutab erakonna rahaasjade eest.
Ušakovs kinnitas pressiesindaja vahendusel, et Läti korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) uurib kõiki annetusi, ja ütles, et ei tea midagi Bergersi sissetulekuallikate kohta. „Võttes arvesse, et KNAB ei ole midagi leidnud, oletan ma, et see on seaduslik,” ütles Ušakovs.
Praegu on Bergers kahe ettevõtte osanik. Üks neist, ARIF Group, pakub õigusteenuseid. Teine, Tērbatas Biroju Nams, rendib äripindu. Kummalgi ei ole viimastel aastatel sissetulekuid olnud ning Tērbatas Biroju Namsil oli maksevõlg üle 12 000 euro.
Mõlema ettevõtte teised osanikud või nende esindaja on olnud välismaalased Hiinast, Vietnamist, Armeeniast ja Aserbaidžaanist. See on iseloomulik ettevõtetele, mida on kasutatud elamislubade saamiseks Lätis 50 000-100 000-eurose investeeringu eest aktsiakapitali.
Mõlemas ettevõttes esineb näiteks Venemaa kodanik Sergio Men. Sama nime ja passinumbriga isik on aktsionär ka ettevõttes Eurasia Strategix Pte, mis on registreeritud Hongkongis.
Meni elulugu on muljetavaldav. Karjääri alustas ta 1990. aastatel Venemaa presidendiandministratsiooni kontrolli all olnud ehitusfirmas. Hiljem konsulteeris ta rahvusvahelisi ettevõtteid Venemaa ja Kasahstani turgude kohta, kuni kolis 2003. aastal Hongkongi, kus jätkas konsulteerimist gaasi- ja naftaturgude kohta. Men on konsulteerinud ka mitmeid Hiina valitsusasutusi. CV järgi on Men õppinud majandust ja rahandust Hongkongi ülikoolis ja Venemaa sõjaväeakadeemias.
Ühel Bergeri suuremal äripartneril, Aserbaidžaani kodanikul Zenjal Mammadovil oli Läti elamisluba 2014. aasta paiku. Bergers ja Mammadov on ARIF Groupi kaasomanikud. Ülejäänud Mammadovi ettevõtted on tegevuse lõpetanud.
Re:Baltica andmetel on Aserbaidžaani valijate nimekirjas vaid üks Läti firmadega seotud isikuga sama sünnikuupäevaga Zenjal Mammadov.
Mammadov oli Aserbaidžaani jalgpalliklubi FC Baku mänedžer. Klubi omanik on tema vend, multimiljonär Hafiz Mammadov, kelle omanduses on ka ehitus-, nafta- ja gaasiettevõte Baghlan Group. Rahvusvahelise meedia teatel osales Baghlan Group Trump Toweri ehitamises Bakuusse ja saab pidevalt lepinguid Aserbaidžaani transpordiministeeriumilt, mis ei ole võimalik ilma lähedaste sidemeteta Aserbaidžaani presidendi İlham Əliyevi perekonnaga.
Re: Baltica partner OCCRP avastas, et Mammadov on kasutanud vähemalt kaht neljast Briti riiulifirmast, mis olid Aserbaidžaani eliidi rahapesuskeemi keskmes. Läbi nende pumbati riigist välja vähemalt 2,5 miljardit eurot.
2013. aastal ostis FC Baku läbi ühe riiulifirma Rumeeniast ühe mängija.
Teist riiulifirmat kasutati Mammadovi ostetud Prantsusmaa jalgpalliklubi RC Lens rahaliseks toetamiseks.
Bergers on seotud ka Metastar Invest LLP-ga, mis on üks neljast kesksest offshore-firmast, millele Aserbaidžaani rahapesuskeem rajanes. See firma sai teiselt Briti firmalt Murova Systems LLP vähemalt 3,2 miljonit eurot. Murova Systems LLP kandis aga 100 000 eurot üle ka Bergersile. Varsti pärast seda Murova Systems LLP likvideeriti.
