Euroopa Parlament hääletas vastuolulise autoriõiguse reformi poolt
Euroopa Parlament hääletas autoriõiguse reformi artikkel 11 ja 13 poolt, mille vastu protestisid laupäeval internetiaktivistid Eestis ja mujal Euroopas.
Direktiivi poolt hääletas 348 saadikut, vastu 274.
Eesti saadikutest hääletas direktiivi poolt Tunne Kelam. Vastu hääletasid Yana Toom, Ivari Padar, Indrek Tarand ja Igor Gräzin. Urmas Paet jäi erapoolikuks.
„Tume päev internetivabadusele: europarlament kiitis heaks autoriõiguse reformi, sealhulgas artikkel 13 ja artikkel 11. Parlamendisaadikud keeldusid muudatusi isegi kaalumast,” kirjutas Twitteris üks jõulisemaid direktiivi vastu võitlejaid, Saksamaa saadik Julia Reda. „Ettepanek hääletada üksikute muudatuste üle, näiteks artikkel 13 kustutamise üle, lükati tagasi vaid viie hääle enamusega.”
Direktiivi tekst vajab nüüd formaalset heakskiitu Euroopa Liidu ministritelt, aga on sammukese lähemal seaduseks saamisele. Euroopa Liidu riigid peavad seejärel autoriõiguse reeglid riiklikku seadusandlusse üle võtma.
Mis on autoriõiguse direktiiv ja artikkel 13?
EL-i autoriõiguse direktiiv sündis praktilisest murest: teosed levivad internetis vabalt, kuid autoritel on nende eest üha keerulisem raha saada. Selle raha kasseerivad hoopis netihiiglased nagu YouTube ja Google.
Peamine tüliõun on eelnõu artikkel 13. See näeb ette, et internetiplatvormid peavad hakkama vastutama selle eest, kui keegi laeb nende keskkonda autoriõigusi rikkuvat sisu. Vastutus pannakse platvormidele, mis on tegutsenud vähemalt kolm aastat. Veel varem hakkab kohustus kehtima, kui ettevõttel on üle viie miljoni unikaalse külastaja kuus ja juhul, kui Euroopa ettevõtte aastane tulu jõuab kümne miljoni euroni.
Praegu eemaldatakse autoriõigusi rikkuvad videod üldjuhul siis, kui keegi annab sellest portaalile teada ja portaal otsustab video maha võtta. Mida selgem on kohustus rikkumisi ennetada, seda intensiivsemad peavad ilmselt olema ka meetmed, niisiis on ühe lahendusena kirjeldatud n-ö eelseiret või sisutuvastusfiltreid.
See tähendab, et kui keegi laeb YouTube’i video, ei jõuagi see enne platvormile, kui automaatne tuvastussüsteem pole heakskiitu andnud. See omakorda välistab kõik töötlused, mis sarnanevad liiga palju juba olemasolevate teostega.
Mis on artikkel 11?
Pahameelt on tekitanud ka direktiivi artikkel 11. See puudutab lühikokkuvõtteid, mida erinevad portaalid, näiteks Facebook, näitavad lingi juures, kui keegi jagab artiklit Facebookis. Üldjuhul käib sinna juurde artikli foto, pealkiri ja lühikokkuvõte artikli sisust. Kui juba praegu kehtivad tekstidele autoriõigused, siis tulevikus peaksid hakkama platvormid ostma kirjastustelt eraldi litsentsi, et selliseid lühikokkuvõtteid avaldada.
Artikkel 11 lähtus tekkefaasis eelkõige Saksa kirjastuste huvidest, kuid seegi on aja jooksul kohandunud EL-i tervikhuvidele, kinnitab justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kärt Nemvalts.
On kardetud, et artikkel 11 võib kehvemasse olukorda seada väiksemad kirjastused, kelle litsentsitasude läbirääkimispositsioon pole nii tugev kui suurtel väljaannetel. „Neist hirmudest tuleb aru saada, aga üldine loogika on, et ajakirjandusväljaanne oleks ise ka kasumis ega peaks oma loomingut niisama ära andma,” ütleb Nemvalts.
