FOTOD | Soomes peteti vanade Eesti autodega avariisid lavastades kindlustuselt välja kümneid tuhandeid eurosid
Kindlustusuurijate kahtlused tärkasid erinevate kindlustusfirmade ühises kahjude registris olnud andmete põhjal, vahendab Iltalehti.
Selgus, et samad isikud olid esitanud erinevatele kindlustusfirmadele mitmeid kahjuteateid. Need teated võeti uuesti uurimise alla ja uurijad hakkasid täpsemalt uurima teatatud õnnetuspaiku ning avariides osalenud autode kahjustusi.
Uurimise käigus leiti kaugelt üle kümne peamiselt Eestist Soome toodud auto, mis olid kahjuteadete järgi avariidesse sattunud Lohja piirkonnas. Autod olid toodud Eestist kasutatutena ja olid halvas seisukorras. Soomes suurendati nende väärtust muu hulgas läbisõitu vähendades ja hooldusajalugu võltsides.
Kahjuteadete järgi oli avariides mitmeid ühesuguseid jooni. Kõigis osales kaks autot ja tavaliselt olid neis ainult juhid. Keegi ei saanud vigastada ega vajanud arstiabi.
Kahjude põhjal võis siiski otsustada, et kokkupõrked olid olnud üsna rängad. Vähemalt üks sõidukitest oli muutunud kasutuskõlbmatuks ja tuli välja maksta.
Kahjuteadetes paistis silma ka see, et süüdlane oli alati oma süüga nõus, kuigi tegemist oli mitmete tuhandete eurode suuruste kahjudega. Kokkupõrked toimusid profiililt ühesugustel ristmikel.
Teatatud õnnetuspaikadele ei oldud kutsutud politseid, tuletõrjet ega kiirabi. Osapoolte autod viidi enamasti kohe minema.
Tunnistajana üle kuulatud puksiirauto juht meenutas, et imestas Espoos Bodomintie avariipaigas, miks autode juures olnud kolm meest ja üks naine omavahel ainult naeravad. Keegi ei olnud viga saanud, kuigi üks auto oli lumehanges kummuli.
Puksiirauto juhi sõnul lahkusid kõik neli sündmuspaigalt Eesti numbritega autoga.
Kindlustusuurijatel õnnestus välja selgitada, et erinevalt sellest, mida väitis omanik, oli hange sööstnud Audi õnnetuse hetkel kohapeal seisnud. Samuti selgus, et omaniku teatatud 164 000 kilomeetri asemel võis läbisõit olla kuni 275 000 kilomeetit.
Teatatud 14 000 euro asemel oli Audi tegelik väärtus vaid 1400 eurot. Ka teise auto läbisõitu oli allapoole manipuleeritud.
Uurijad koostasid kahjuteadete järgi sündmuste rekonstruktsioone ja võrdlesid neid autode kahjudega. Tehnilises uurimises kasutati ka Autovahinkokeskuse ekspertide abi.
Selgus, et mitmetel juhtudel ei olnud kahjuteates kirja pandud sündmuste käik üldse võimalik.
Uurijad leidsid avariiautode taustalt omavahel varasemast tuttavaid isikuid. Samad inimesed esinesid ka autode tolli- ja registreerimismärgetes. Kasutati ka sugulasi ja tuttavaid.
Kui kindlustusuurijad oma juurdlusega valmis said, andsid nad tõendid üle politseile.
Lääne-Uusimaa prokurör Jenni Korvenmaa nõuab nüüd karistust kokku 15 isikule. Neist viis on eestlased.
Petised üritasid koos oma abilistega kindlustusfirmadelt välja petta kokku ligi 100 000 eurot hüvitisi. Kindlustusfirmad jõudsid välja maksta üle 81 000 euro.
Peamisele süüdistatavale, 1951. aastal sündinud mehele nõuab prokurör reaalset vanglakaristust.
