Ecuadori president Moreno: Assange püüdis kasutada saatkonda spionaažikeskusena

WikiLeaksi asutaja Julian Assange rikkus oma varjupaigatingimusi ja püüdis kasutada Ecuadori saatkonda Londonis spionaažikeskusena, ütles Ecuadori president Lenín Moreno ajalehele Guardian.

Moreno ütles ka, et sai Suurbritannialt kirjaliku lubaduse, et Assange’i põhiõigusi ei rikuta ja teda ei saadeta kuskile, kus talle võidakse määrata surmanuhtlus.

47-aastane Assange vahistati ja toodi saatkonnast välja eelmisel neljapäeval, kui Ecuador oli talt varjupaigaõiguse ära võtnud. Assange veetis saatkonnas ligi seitse aastat.

Assange’i ootab kuni 12-aastane vangistus kautsjoni vastu vabastamise tingimuste rikkumise eest Suurbritannias. Samuti on oodata, et Assange hakkab võitlema enda USA-le väljaandmise vastu. Seal süüdistatakse teda koostöös endise armee luureanalüütiku Chelsea Manningiga valitsuse salajasse arvutisse sissemurdmiseks. Rootsi kaalub, kas alustada uuesti Assange’i-vastaste vägistamis- ja seksuaalse kallaletungi süüdistuste uurimist.

Moreno otsus on Ecuadoris ka kriitikat pälvinud. Endine president Rafael Correa on süüdistanud oma kunagist poliitilist liitlast kuriteos, mida inimkond ei unusta kunagi, ning nimetanud Morenot Ecuadori ja Ladina-Ameerika ajaloo suurimaks reeturiks.

Oma esimeses intervjuus ingliskeelsele meediale pärast Assange’i saatkonnast väljaviskamist eitas Moreno, et tegutses kättemaksuks dokumentide avaldamise eest WikiLeaksis tema enda perekonna kohta, ning ütles, et on kahetsusväärne, et Assange kasutas saatkonda teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks.

„Igasugune destabiliseerimiskatse on Ecuadori jaoks taunitav tegu, sest me oleme suveräänne riik ja austame iga riigi poliitikat,” ütles Moreno. „On kahetsusväärne, et meie territooriumilt ja eelmise valitsuse võimude loal on antud ruumid Ecuadori saakonnas Londonis teiste riikide protsessidesse sekkumiseks. Me ei saa lubada, et meie maja, maja, mis avas oma uksed, muutuks spionaažikeskuseks. See tegevus rikub varjupaigatingimusi. Meie otsus ei ole meelevaldne, vaid põhineb rahvusvahelisel õigusel.”

Moreno süüdistas Assange’i korduvas sekkumises teiste riikide siseasjadesse, viidates WikiLeaksi Vatikani dokumentide avaldamisele 2019. aasta jaanuaris kui kõige värskemale näitele.

„Ta oli külaline, kellele pakuti väärikat kohtlemist, aga tal ei olnud põhilist vastastikkuse põhimõtet riigi suhtes, kes oskas ta vastu võtta, ega tahet aktsepteerida riigi protokolli, kes ta vastu võttis. Varjupaiga äravõtmine toimus ranges kooskõlas rahvusvahelise õigusega. See on suveräänne otsus. Me ei tee otsuseid, mis põhinevad mõne riigi välisel survel,” teatas Moreno.

Moreno mõistis hukka selle, kuidas Assange kohtles Ecuadori saatkonna personali.

„Assange’i suhtumine oli täiesti taunitav ja pöörane pärast kogu kaitset, mille Ecuadori riik talle andis ligi seitsmeks aastaks. Ta väärkohtles meie ametnikke Ecuadori saatkonnas Londonis, kuritarvitas ecuadorlaste kannatlikkust. Ta korraldas agressiivse kampaania Ecuadori vastu ja hakkas tegema õiguslikke ähvardusi isegi nende vastu, kes teda aitasid,” ütles Moreno.

Moreno sõnul muutus igasugune kooseksisteerimine Assange’iga saatkonnas peavaluks.

„Tal oli kogu sealviibimise aja pidev sobimatu hügieeniline käitumine, mis mõjutas tema enda tervist ja mõjutas diplomaatilise missiooni sisekliimat. Lisaks sellele olid Assange’il terviseprobleemid, mis oleks samuti tulnud lahendada,” lausus Moreno.