Indrek Hirv: Vello Salo oli õpetaja, aga temaga oli ka lihtsalt mõnus nalja visata ja konjakit juua
"Vello oli õpetaja, ta ei rääkinud niisama, ka tema naljadel oli väike õpetus sees. Kahjuks ei ole mina suurem asi õpilane, tema õpetusest jooksis mul liiga suur osa mööda külgi alla. Ja nüüd on kurb ja tühi tunne, nagu oleks must endast parem osa kaotsi läinud," sõnas luuletaja, tõlkija ja kunstnik Indrek Hirv.
Hirve meenutas, et tema tutvus ja hilisem sõprus Vello Saloga algas 1988. aastal, kui vaimulik üle väga pika aja jälle Eestisse tuli.
"Tal oli Toompeal Kreutzwaldi raamatukogus loeng, pärast seda jalutasime koos Leo Lapini ateljeesse, rääkisime, mida Eesti heaks teha annaks. Kui aasta hiljem Hollandisse Raadio Vaba Euroopa reporteriks läksin, pidasime kirjavahetust, Vello julgustas ja õpetas mind muuhulgas ka praktilistes asjades," rääkis Hirv.
2003. aastal kutsus Salo Hirve Piritale, andis talle oma tõlkeid toimetada ja küsis nõu. "Siis juhtus, et meil ei olnud äkki enam koos midagi teha - ja ta pakkus välja, et koostaksin Eesti kristliku luule antoloogia," kirjeldas Hirv. "Peamiselt vist selleks, et mind Pirital kinni pidada ja mõelda, mida võiksime veel teha."
Hirve ja Salo koostöö kestis seejärel kümmekond aastat. Eriti tihe oli see kuni 2009. aasta lõpuni, mil ilmusid esimest korda nende tõlgitud Kuningas Taaveti laulud. Aasta hiljem ilmus Johannese ilmutus, veel hiljem Matteuse evangeelium.
"Saloga ühendas mind ühine arusaam Eesti ja eestlaste saatusest, samuti eestlase kohusest oma maa ja rahva ees," ütles Hirv.
"Aga eks meil oli koos ka lihtsalt mõnus olla, nalja visata ja konjakit juua. Vello lemmikmark oli Rémy Martin XO, seda palus ta kaugetel külalistel laeva pealt kaasa osta. Meie tööpäev lõppes alati konjakiga."
