Politsei: vaenu õhutamisega seotud teated on Eestis sagenenud
Möödunud nädalal vahendas Eesti Päevaleht lugu Iraani tippspetsialistist, kelle sõnul on viimastel kuudel Eestis rassistlike kommentaaride ning vaenulike kommentaaride arv kasvanud sedavõrd, et ta on sunnitud riigist koos oma Eesti kodakondsetest naise ja lapsega lahkuma.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo politseileitnant Maarja Punak kommenteeris, et kuigi vaenu õhutamist väärteona on viimastel kolmel aastal uuritud nelja juhtumi puhul ning väärtegusid on alustatud kuue inimese suhtes, siis tõepoolest on sagenenud politsei töös vaenu õhutava sisuga tegelemine.
"Rassilised (nahavärvi või religiooni puudutavad) rünnakud liigituvad KarS § 151 ehk vaenu õhutamise alla. Kokku on vaenu õhutamist väärteona viimastel aastatel 2017-2019 üle Eesti uuritud nelja juhtumi puhul ning väärtegusid on alustatud kuue inimese suhtes. Neist kaks juhtumit puudutavad vaenu õhutamist internetis. Teateid võimalikust vaenu õhutamisest on laekunud kahe aasta jooksul veidi enam kui kümmekond, kuid iga infoteade ei päädi menetlusega. Põhjus, miks alati menetlust ei järgne, peitub seaduses kirjeldatud süüteo koosseisus," kommenteeris Punak rassistlike kommentaaride menetlemise tausta.
"Kuna koosseisupärane tegu seisneb avalikus üleskutses, siis peab edastatav sõnum olema selline, millega mitte lihtsalt ei väljendata oma vaenulikku meelestatust karistusseadistiku paragrahvis 151 nimetatud grupi vastu, vaid mis võiks kutsuda vihkamist või vägivalda esile ka teistes inimestes, tuua kaasa sotsiaalse grupi vastu suunatud vihkamise või vägivalla levimist. Lähtudes asjaolust, et teo ohtlikkus seisneb vaenu levimise võimaluses, saab koosseisule vastavast üleskutsest rääkida ainult juhul, kui see võiks leida ühiskonnas vastuvõttu," jätkas Punak.
"Seega saame selle paragrahvi alusel uurimist alustada vaid siis, kui viha või vägivalla üleskutsega kaasneb oht kellegi elule, tervisele või varale. See oht tuleb defineerida ja sellest nõudest me mööda vaadata ei saa," tõi Punak välja.
"See, et väärteomenetlusi on viimastel aastal alustatud neljal korral, ei tähenda, et politsei vihasüütegudega ei tegeleks. Küllap inimesed tõesti tajuvad, et vaenu õhutamine Eestis, sealhulgas sotsiaalmeedias, on sagenenud. Nii võime ja oleme sekkunud näiteks korrakaitseseaduse alusel ja selgitanud mõne postitaja motiive ja eesmärke väärteomenetlust alustamata. Ka osa kriminaalmenetlusi, mida lahendame ähvardamist käsitleva paragrahvi alusel, on võõraviha taustaga," tõi Punak näiteid viimastest juhtumitest.
Pikka aega veebikonstaablina tegutsenud Punak tõi välja, et väga olulisel kohal vihakõne piiramisel on sotsiaalmeediaplatvormide eneseregulatsioonil. See tähendab, et platvorme kasutavad inimesed saavad ise teada anda sobimatutest kommentaaridest, tehes nii raporterid (report) või suunates info veebikonstaablitele.
Punak sõnas, et vihakõne kahtlusega postitustest või kommentaaridest tasub teha ka ekraanipilt, sest sotsiaalmeediasse kiiresti postitatu on sealt samakiire kaduma. Postituse kustutamine ei vabasta aga postitajat vastutusest.
