Madal veetase tõi Aseris nähtavale aastaid kestnud probleemi masuudilekkega
Keskkonnainspektsioonist kinnitati Delfile, et tegemist on jääkreostusobjektiga ehk vana, aastate jooksul kulgenud reostusega. Endine Aseri vallavanem Koit Oras ütles, et tavaliselt on veetase nii kõrge, et randa voolavad õlinired jäävad märkamata. Eelmise nädala neljapäeval oli veetase aga nii madal, et paljastas randa voolava lekke.
"Eile käisin kohapeal vaatamas ja pinnas on masuudist läbi imbunud nagu tökat. Tuult ei olnud ja masuudihais on nii vänge, et matab hinge," kirjeldas Oras avanenud vaatepilti. Liivane lekkepiirkond on koht, kus Aseri elanikud armastavad suvel ujumas käia, teadmata, et põhjas laiutab reostus.
Kui varasemalt hindas Oras, et vikerkaarevärviline masuut sillerdas 150-200 meetri pikkusel rannaribal, siis täna arvab ta, et reostus võib olla levinud juba 400-500 meetri pikkusele alale.
Lekkivad masuudimahutid kuuluvad OÜ Aseri Sadamale. Sadama üks juhatuse liige Küllike Namm ütles, et nad ei pea hetkel võimalikuks pooleliolevaid menetlusi kommenteerida. "Samas saan kinnitada, et OÜ Aseri Sadam on teinud omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku, et Nõukogude Liidu ajal tekitatud reostuse levimist välistada," sõnas Namm. Tema sõnul on selleks tehtud uuringuid ja rakendatud kaitsemeetmed.
Keskkonnainspektsioon tegi ettekirjutuse mai alguseks reostuse objektid likvideerida, kuid maaomanikud vaidlustasid nõude. See aga ei tähenda, et ettekirjutus edasi ei kehti ning kuidas probleemi edasi lahendatakse, selgub pärast nõude tähtaja kukkumist.
Orase sõnul juhtis ta masuudilekke probleemile tähelepanu juba viis aastat tagasi ja keskkonnainspektsioon tegi ka siis maaomanikule ettekirjutuse. See aga probleemile lahendust ei toonud.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et masuudireostuse otsest kahju on keeruline hinnata ja ka mõjud ei pruugi kohe ilmneda. Kindel on aga, et leke saastab nii pinnast kui ka veekeskkonda.
Häirekeskus sai eelmisel neljapäeval teate, et Viru-Nigula vallas Aseri alevikus immitseb maa seest naftasaadust. Sündmuskohale saadeti päästjad Kiviõli ja Kohtla-Järve päästekomandost koos õlihaagisega. Päästjad katsid reostuse absorbendiga ja paigaldasid leke piiramiseks poomid.
