„Kevade saabumine viib inimesi taas rohkem loodusesse ning seetõttu paslik on meelde tuletada mõned lihtsad näpunäited, mida teha siis, kui leiate kahtlase eseme, mis võib osutuda lõhkekehaks. Sel kevadel oleme saanud juba 190 väljakutset ning leidnud ja hävitanud 426 sõjaaegset lõhkekeha. Mürske ja miine tuleb välja nii kaeve- kui ka koristustöödel metsast, põldudelt ja ka koduhoovidest,“ rääkis päästeameti demineerimiskeskuse nõunik Arno Pugonen.

Lõhkekehad võivad olla väga erineva suuruse ning kujuga. Peamiselt leitakse Eestist miinipildujamiine, käsigranaate ning mürske. Lisaks võib ette tulla ka muud lahingumoona või plahvatusohtlikku materjali: lennukipommid, maamiinid, sütikud, detonaatorid, lõhkeaine, pürotehnika, jne

„Ka siis, kui te ei ole kindel, kas leitud ese on lõhkekeha või mitte, aga tundub kahtlane, tuleb helistada hädaabi numbrile 112. Selleks demineerijad ongi, et selgitada välja, kas tegu on lõhkekehaga ning kui on, siis see ka ohutult hävitada,“ selgitas Pugonen. Neli Eesti pommigruppi on valves 24/7 ning reageerivad igale sündmusele koheselt.

Arno Pugonen rõhutas, et lõhkekehad on ehitatud selleks, et tappa, vigastada või tekitada suuri purustusi, mistõttu tuleb olla ülimalt ettevaatlik. Kahtlast eset ei tohi liigutada ega kaasa võtta. Hoiatage läheduses viibivaid inimesi ja ärge laske kedagi leitud eseme lähedusse. Helistage häirekeskuse numbril 112 ja täitke sealt saadud juhiseid.

Kui vähegi võimalik, võiks leidja jääda demineerijaid leiukoha juurde ootama, kui see pole võimalik, tuleb leiukoht üles märkida ja tähistada. Üks võimalus teha seda on nutitelefoni abil. Tänapäeva nutitelefonid võimaldavad võtta GPS-koordinaate, mida siis võikski teha ja edastada need häirekeskusele.

2018. aastal said päästeameti demineerijad 1326 väljakutset, mille käigus leiti ja tehti kahjutuks 3880 lõhkekeha.

2018. aastal leitud lõhkekehade statistika

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena