Liisa Pakosta: naiste liiga emotsionaalseks tembeldamine on hirmunud meeste puhul tavaline
Võrdsete võimaluste volinik Liisa Pakosta ütles kommentaariks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe ja värske siseministri Mart Helme väljaütlemisele president Kersti Kaljulaiu aadressil, et naiste liiga emotsionaalseks tembeldamine on hirmunud meeste puhul tavaline. Lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate naeruvääristamine on aga täiesti lubamatu.
Delfi küsis võrdsete võimaluste volinikult Liisa Pakostalt, kuidas hinnata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe ja värske siseministri Mart Helme väljaütlemist tänasel valitsuse pressikonverentsil, et president Kersti Kaljulaid käitus esmaspäevasel riigikogu istungil nagu "emotsionaalselt ülesköetud naine", kui ilmus sinna pusas, millel seisis "Sõna on vaba" ja lahkus jõhkra perevägivalla kahtluse alla sattunud Marti Kuusiku ametivande andmise ajaks riigikogu saalist ega jäänud ka uue valitsuse ministreid õnnitlema.
"Mul on väga raske ette kujutada, et ükskõik millisele meesoost kolleegile ükskõik mida ette heites viitaks minister Helme tema soole à la "ta käitus nagu kiilaspäisust häbenev mees" või riietusele à la "kuhu ta selle odava kuuega nüüd trügib"," sõnas Pakosta.
Ta lisas, et kellegi arvustamine tema soo, vanuse, puude või muu tõttu, mida inimene ise endas muuta ei saa, on väga ebaviisakas. "Ebaviisakustega ärplejale pole vaja mitte mehist nahatäit, vaid lihtsalt selg kuumaks kütta – nii võivad paljud inimesed pärast tänast valitsuse pressikonverentsi mõelda küll," sõnas Pakosta.
"Seda, et naisi püütakse liiga emotsionaalseteks või liiga pehmeteks tembeldada, juhtub hirmunud meeste puhul ikka, on rõhutanud näiteks Austraalia endine peaminister Julia Gillard," tõi volinik välja ja lisas, et 13% ameeriklasi arvab isegi pärast tujukuse poolest legendaarse Donald Trumpi asumist Ameerika Ühendriikide presidendi ametisse, et naised on selle ameti jaoks emotsionaalselt vähem sobivamad.
"Poliitika ongi muide emotsioonide kunst, teadusuuringuid poliitika emotsionaalsuse kohta on lademeis," rääkis ka ise poliitikat teinud Pakosta. Ta tõi välja, et vabariiklane Donald Trump kasutas oma valimisreklaamides vihaemotsiooni 77,3 ja demokraat Hillary Clinton 53,1 protsendil juhtudest, helge tulevikulootuse emotsiooni kasutas Trump 45,5 ja Clinton 28,1 protsendis reklaamidest.
"Nii et riigivalitsemises on oma kindel koht emotsioonidel olemas nii naistel kui meestel. Naiseks- või meheksolemisel pole sellega aga mitte mingisugustki pistmist," rõhutas Pakosta.
Kõige vastuvõetamatum oli Pakosta hinnangul siiski lastekaitse- ja sotsiaaltööatajate naeruvääristamine, kui Helme ütles, et "Ma ei saa kuidagi heaks kiita seda, et juba lähevad selle perekonna ukse taha mingisugused lastekaitsjad ja mingisugused naisteorganisatsioonide esindajad, kes sekkuvad selle perekonna siseasjadesse!".
Pakosta sõnul püüab Helme halvustada kogu seda tänuväärset tööd, mida aastaid on teinud sotsiaaltöötajad, politsei ja prokuratuur selleks, et Eesti inimestel oleks oma kodus turvaline olla. "Inimese elu ja tervise kaitsmine pole mitte mingisugune teise perekonna siseasjadesse sekkumine!" rõhutas Pakosta. "Ministri rünnak presidendi vastu on üks asi, aga rünnak iga päev oma rasket ja tänuväärset tööd tegevate Eesti inimeste vastu oma "mingisugustamistega" on väga vale," lisas ta.
