Teadlased: Uurali keeled jõudsid siia arvatavasti rahvasterändega Siberist, mitte ei arenenud kohapeal

Uurali keeled nagu eesti ja soome keel ei arenenud tõenäoliselt välja Põhja-Euroopas, vaid jõudsid siia Siberist, vahendab uudistekanal Daily Mail värsket pärilikkusanalüüsi.

Tartu Ülikooli geneetikute Lehti Saagi ja Kristiina Tambetsi uurimistöö, mis hõlmas paarikümnest pronksi- ja rauaaegsest skeletist eraldatud pärilikkusaine analüüsi, näitas, et uute kultuuride tulek on tähendanud ka siinsete alade rahvastiku geenipärandi muutumist.

Uurijatel õnnestus leida rauaaegsest geenipärandist üles tänastele eestlastele iseloomulikud Siberi mõjutused, mis ilmusid siia samaaegselt läänemeresoome keelte tulekuga meie aladele.

Tänaseni oli teadmata, millal nn idakomponent Läänemere idakaldale jõudis, ent Tartu Ülikooli genoomika ning ajaloo- ja arheoloogia instituudi teadlaste ühine DNA-põhine analüüs näitas, et nooremal kiviajal jõudis siinsesse geenitiiki pärand stepirahvastelt, pronksiajal aga täiendus see ka ida-mõjudega ilmselt Uurali mägede ja Lääne-Siberi kandist.

Teadlased leidsid, et ida-päritolu DNA jõudis Läänemere rannikule hiljemalt esimesel aastatuhandel eKr, umbes samal ajal soome-ugri keeltega. Idakomponent on märgatav Y-kromosoomis, mis tuleb välja tänaseni enam kui kolmandikul siinse piirkonna meestest.

Töö alusel paistab seega, et Uurali keelte levikul on vähemalt osaliselt seos ka inimeste liikumisega, mitte ainult kultuurilise nähtuse edasikandumisega ilma rändeta.

Uurimus avaldati ajakirjas Current Biology.