Õiguskantsleri hinnangul suurendab eesti ja vene emakeelega noorte õppimine samas koolis teineteisemõistmist

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul toetab erineva emakeelega noorte õppimine ühes koolis, nagu see on kavas Kohtla-Järve riigigümnaasiumis, ühiskondlikku teineteisemõistmist. Uus gümnaasium võib tema hinnangul ergutada ka piirkonna vene õppekeelega põhikoole ja nende õpilasi senisest rohkem eesti keelt õpetama ja õppima.

Õiguskantsleri poole pöördunud inimene palus hinnata haridus- ja teadusministeeriumi ning Kohtla-Järve linnavalitsuse tegevust linna koolivõrgu ümberkorraldamisel seoses sellega, et selle aasta
sügisel alustab Kohtla-Järve linnas õppetööd riigigümnaasium.

Õiguskantsleri poole pöördunud inimese hinnangul ei arvestata koolivõrgu ümberkorraldamisel eesti keelt emakeelena rääkivate õpilaste õigustega. Tema arvates ei ole riik ega kohalikud omavalitsused suutnud tagada üleminekut venekeelselt gümnaasiumiõppelt eestikeelsele õppele.

"Leian, et lahendus, mis võimaldab erineva emakeelega noortel õppida ühes koolis, toetab ühiskondlikku üksteisemõistmist ja selle kaudu ka põhiseaduslikke väärtuste järgimist," märkis Madise. Samas nõuab see tema sõnul riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt senisest suuremat pingutust, et tagada eesti keele jätkusuutlikkus ka neis kohtades, kus eesti emakeelega inimesed on vähemuses.

Õiguskantsler tõi välja, et Kohtla-Järve gümnaasiumi põhimääruse kohaselt on kooli asjaajamis- ja õppekeel eesti keel. Siiski tuleb eestikeelse õppe rakendamisel arvestada, et Kohtla-Järve gümnaasiumis saavad oma õpinguid jätkata Kohtla-Järve linna gümnaasiumides õppivad õpilased.

Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi ja Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi
gümnaasiumiosas on õppetöö seni toimunud kuni 40 protsendi ulatuses vene keeles. Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori kinnitusel arvestatakse seda ka uue kooli õppetöö korraldamisel.

"Kuigi on avaldatud arvamust, et vene õppekeelega õpilased tulevad gümnaasiumis eestikeelse õppega toime, peab uues gümnaasiumis
ilmselt arvestama ka Kohtla-Järve vene õppekeelega põhikoolide lõpetajate keeleoskustasemega," nentis Madise.

Põhikooli riiklik õppekava on seadnud eesmärgiks, et muu õppekeelega põhikooli lõpetaja omandaks eesti keele oskuse B2-tasemel. Heaks õpitulemuseks loetakse B1.2 ja väga heaks B2.1-taset. Kõik õpilased B1-taset siiski ei saavuta ja B1-tasemel eesti keele oskusega õpilasi oli Kohtla-Järve vene õppekeelega põhikooli lõpetanute seas 2018. aastal 52,2 protsenti.

Madise sõnul on oluline ka noorte eesti keele oskuse tase pärast gümnaasiumi lõpetamist. "Neil õpilastel, kelle emakeel ei ole eesti keel, peab olema võimalik pärast kooli lõpetamist teostada ennast eesti keeles edasist haridust omandades, tööturul ja muudes olukordades," rõhutas ta. Haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles. Seda peetakse ka piisavaks, et õpilane omandaks eesti keele oskuse C1-tasemel.

Eeldatakse, et gümnaasiumides, kus õpivad koos mitme õppekeelega õpilased, toimib lõimumine senisest paremini. Ka Eesti
inimarengu aruandes 2016/2017 on rõhutatud õppekeelest sõltumatut haridussüsteemi ühtsust,mis aitab kaasa mitmest rahvusest inimeste püsivate sotsiaalsete võrgustike kujunemisele. "Teisalt
ei tohi unustada rahvuskultuuri säilimise tähtsust inimese identiteedi kujunemisel. Ka see on ühiskonna mitmekesise terviku toimimisel oluline," märkis Õiguskantsler.

Gümnaasiumilõpetajate eesti keele oskuse C1-taseme saavutamiseks on koolidel võimalik toetada eestikeelset õpet iga õpilase vajadusest
lähtudes, näiteks koostada õpilasele individuaalne õppekava ning rakendada lõimitud aine- ja keeleõpet või keelekümblusmeetodeid.

"Kohtla-Järve Gümnaasiumi direktori kinnitusel on kooli õppekeel eesti keel. Õpilasi, kelle emakeel ei ole eesti keel, toetatakse erinevate meetoditega, muu hulgas saavad nad õppida väikeklassides. Seetõttu on arvestatud, et õpetajaid on selles koolis tavapärasest rohkem," märkis Madise. "Vene emakeelega õpilased võivad samas õppida vene keelt ja kirjandust vene keeles, et nad saaksid
säilitada oma koduse keele ja kultuuri," lisas ta.

Eestikeelse koolikeskkonna loomine Kohtla-Järve gümnaasiumis on Madise sõnul meeskonnatöö. "Niisuguse keskkonna loomise muudab keeruliseks eesti emakeelega õpilaste vähesus. Riik kui kooli pidaja
peab sellega arvestama," tõdes ta. Seda asjaolu ei tohi unustada ka kooli õppekavavälise tegevuse korraldamisel.

Õiguskantsleri hinnangul on oluline, et kooli tuleksid tööle suurepärase eesti keele oskusega õpetajad. "Eestimeelsele
koolikultuuri edenemisele aitavad kaasa eesti keeles õppimist innustavad õppemeetodid, eestikeelne koolikeskkond, selged ja üheselt väljendatud arusaamad kooli väärtustest, perede positiivne ja usaldav hoiak ning õpilaste tahe õppida Kohtla-Järve gümnaasiumis," ütles Madise. "Peale selle võib uus gümnaasium ergutada piirkonna vene õppekeelega põhikoole ja nende õpilasi senisest
rohkem eesti keelt õpetama ja õppima."