Euroopa ajakirjanikke paneb Eesti ajakirjandusmaastiku survestamine muretsema
Eile lõppenud Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni (EFJ) üldkogul võeti vastu avaldus, milles väljendati sügavat muret Eestis pressivabaduse ja sõltumatu, kriitilise ajakirjanduse ning ajakirjanike vastu suunatud surve kasvu pärast.
Üldkogu Eesti-poolne korraldaja oli Eesti Ajakirjanike Liit (EAL), mis tähistab sel aastal oma sajandat sünnipäeva, olles sellega Euroopa vanimate ajakirjanike ühenduste seas.
„Üldkogu tulek Tallinna oli mõeldud Eesti ajakirjanikele ja EALi püüdlustele toetusavaldusena, mis viimase aja sündmuste ja pressivabadusega seotud avalduste valguses muutus veelgi tähtsamaks,“ ütles EALi esimees Helle Tiikmaa.
Üldkogu ees kõnega esinenud Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul näitas Ajakirjanikkude Ühingu asutamine 1919. aastal, napilt aasta pärast Eesti riigi loomist, et vaba sõna ja vaba riik käisid algusest peale kokku ja on olnud ning on peaaegu sünonüümid. President ütles, et meediavabadus Eestis vähenenud ei ole, kuid see pole enesestmõistetav, vaid nõuab tähelepanu.
EFJ presidendi Mogens Blicher Bjerregårdi küsimusele, kuidas pressivabadust säilitada ja mida Eesti selleks teha saaks, vastas riigipea: „Me oleme Eestis, aga kindlasti ka Lätis ja Leedus sellises olukorras, kus paljud veel mäletavad, mida tähendab, kui meedia ei ole vaba. Praegu, hetkeolukorras on see väga oluline teadmine otsesest kogemusest.“
Presidendi hinnangul pole poliitikuil ja majandusjuhtidel pressivabaduse toeks teha muud, kui ajakirjanikega suhelda, ausalt küsimustele vastata ja jätta kvaliteedi ning taseme tagamine meediajuhtide mureks. „Kui ei ole meediavabadust, siis on see sama asi, kui ei oleks üldse vabadust. Pole võimalik öelda, et ühiskond on demokraatlik ja vaba, kuid meil on vaid mõned piirangud meediale,“ ütles Kaljulaid.
EFJ üldkogu kutsub Eesti ajakirjanikke ja meediat üles jätkama oma tööd ja ühiskonna kriitikat kui demokraatliku normaalsuse eeskuju, seisma vastu igasugusele survele, mis võib viia autoritaarse, populistliku ja sallimatu meediasisuni ning politiseeritud Rahvusringhäälinguni.
Eesti riigikogule ja valitsusele meenutab EFJ avaldus, et ajakirjandusvabadust tuleb hoida aus ja arvestada, et ajakirjandus kuulub kultuuriväljale ja ajakirjanikke tuleb kohelda ning toetada võrdselt teiste loomeisikutega. Ajakirjanike töövõimalusi tuleb takistamise asemel parandada, sealhulgas luues stipendiumite ja vabakutseliste ajakirjanike toetussüsteem, et investeerida paremasse ajakirjandusse.
