Ankara kõrgetasemeline diplomaat ütles Bildile, et majanduskriis, mille all Türgi juba mõnda aega ägab, „süveneb seoses Erdoğani agressiivse välispoliitikaga“. „Juulis ei toimu S-400 tarnet, nagu Türgi president väidab, sest see tooks kaasa sanktsioonide kehtestamise Washingtonilt - ja praeguses valuutakriisis oleks see majandusele laastav,“ selgitas ta.
Omakorda halvendas sel nädalal majanduslikku seisu Türgi riikliku valimiskomisjoni otsus, mille kohaselt tühistati sel nädalal opositsiooni võiduga lõppenud Istanbuli kohalike valimiste tulemus, ning mis seega tähendab kordusvalimiste toimumist (23. juunil).
Otsus süvendas veelgi juba niigi ebastabiilse Türgi liiri kukkumist ning selle kurss euro ja dollari suhtes langes pelgalt päevaga üle 2,5%, survestades Türgi valitsust.
Türgi riigipea pressiosakonna direktor Fahrettin Altun ütles aga täna uudisteagentuuri Hürriyet vahendusel ajalehe väidet kommenteerides, et õhutõrjesüsteemide ostmine Venemaalt on kindel ega jää toimumata.
Juba eelmisel nädalal lubas Erdoğani asetäitja Fuat Oktay, et Türgi ei allu iial USA ähvardustele või reaalsetele sanktsioonidele ega loobu ka nende kiuste Venemaalt õhutõrjesüsteemide S-400 ostmisest.
Ankara otsus Venemaalt raketitehnoloogiat osta pingestab selle läbisaamist NATO liitlastega, ennekõike ameeriklastega, sest nende sõnul ei ole see ühitatav NATO sõjatehnikaga.
USA hoiatas hiljuti Türgit, et kui see relvatehinguga edasi liigub, võib asi päädida sanktsioonidega. USA kaitseministri kohusetäitja Patrick Shanahan ütles reedel, et sellisel juhul peab riik tõenäoliselt tegema lõpu ka hävituslennukite F-35 tugitootmisele Türgis, sest see võib ohustada alliansi julgeolekut.
Omalt poolt pakuti türklastele võimalust osta Patriot raketisüsteeme USA ettevõttelt Raytheon Co - võimalus, mida, nagu väitis Türgi kaitseminister Hulusi Akari, Ankara endiselt kaalub - või SAMP/T raketisüsteeme Itaalia-Prantsuse raketitootjalt MBDA ja Thales.
Ankara peaks esimese partii raketisüsteeme Venemaalt kätte saama sel suvel.
